Plus vaartuse omandamise aktsiate tehingud. Väärtpaberitehingud

Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil. Optsiooni soetamise kulutused kantakse nende väärtpaberite soetamismaksumuse ostuoptsioon või võõrandamisega seotud kulude müügioptsioon hulka. Näiteks kapitalirendilepingute puhul võib vara juriidiliselt kuuluda rendileandjale, kuid kuna suurema osa vara kasulikust elueast on see rentniku valduses, kajastatakse seda rentniku bilansis. Ettevõte sõlmib pangaga väärtpaberite repotehingu.

Kontrolli maksuaruande andmete õigsust. Kopeeri maksuaruandest andmed tuludeklaratsiooni tabelitele 6. Esita deklaratsioon. Ole valmis esitama Maksu- ja Tolliameti nõudmisel lisatõendit. Selles on üksikasjalikum info tehtud tehingute kohta valuuta, soetamisel makstud teenustasu, valuutakursid.

See valik on kasulik soetamismaksumuse arvutamiseks või kontrollimiseks eriti juhul, kui peale soetamist on toimunud näiteks splitt või muu korporatiivne toiming ühinemine, jagunemine jne ; optsioonide kasutamise tulemusena tehtud väärtpaberite ostu- või müügitehingu puhul. Optsiooni soetamise kulutused kantakse nende väärtpaberite soetamismaksumuse ostuoptsioon või võõrandamisega seotud kulude müügioptsioon hulka.

Deklareerimine tavasüsteemis Tuludeklaratsioonis pead näitama kasu või kahju, mille oled saanud oma aktsia, osa, osaku, investeerimisfondi sh rahaturufondi osaku, võlakirja või võlakohustuse, optsiooni, tuletisväärtpaberi või muu nimetamata väärtpaberi võõrandamisest st müügi või muu vara vastu vahetamise käigus. Deklareerimine tavasüsteemis Müües Mis on RSI kaubandusstrateegia väärtpaberi soetamismaksumuse ja müügihinna vahe.

Vahetades — vahetatava väärtpaberi soetamismaksumuse ja vahetuse teel vastu saadud väärtpaberi turuhinna vahe. Äriühingute ja mittetulundusühingute ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel maksustatakse osaluste vahetuse teel saadud uued osalused siis, kui need võõrandatakse. Seejuures maksustatakse vahetatud osaluse soetamismaksumuse ja vastu saadud osaluse müügihinna vahe. Sarnastel tingimustel maksustatakse ka Euroopa Liidu liikmesriigi investeerimisfondi osakute vahetamise teel omandatud osakute võõrandamisest saadud kasu.

Deklareerimine tavasüsteemis Ei, seda sa ei tohi teha, sest aktsia soetamismaksumus võetakse arvesse sel maksustamisperioodil, mil aktsia võõrandatakse. Deklareerimine tavasüsteemis Ei pea. Maksudeklaratsioonis on küll automaatselt selline kirje olemas, kuid kuna väärtpaberite enda ühelt kontolt teisele kandmisel ei ole tegu väärtpaberite võõrandamisega, siis võid selle rea deklaratsioonist kustutada. Deklareerimine tavasüsteemis 7.

Väärtpaberitehingud · KKK · LHV

Mis on soetusmaksumus ja mis on võõrandamisega seotud kulud? Väärtpaberi soetamismaksumuse moodustavad kõik selle omandamiseks tehtud ja dokumentaalselt tõendatud kulud. Kuna vara võõrandamisega otseselt seotud kulud on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb neid kulusid vaadata iga konkreetse tehingu korral eraldi.

Otseselt seotud kulud saavad olla tehingu jaoks tehtavad vajalikud kulutused, ilma milleta tehingut ei ole võimalik teha. Kuluna ei võeta arvesse väärtpaberikonto haldustasusid ega muid väärtpaberite haldamisega seotud üldkulusid, mida maksumaksja on teinud. Need kulud tuleb tal teha sõltumata väärtpaberite võõrandamisest ja neid kasust maha arvata ega kahjule lisada ei saa.

Raamatupidamise Toimkonna juhendite RTJ ja RTJ kinnitamine – Riigi Teataja

Deklareerimine tavasüsteemis Sellisel juhul tekib maksukohustus osakute võõrandamisel. Nende soetamismaksumus on null. Deklareerimine tavasüsteemis Ei, selliste osakute vahetamist ei maksustata tulumaksuga. Nende osakute vahetamise tehinguid ei pea deklareerima.

Deklareerimine tavasüsteemis Maksuvaba vahetustehingu käigus omandatud osakute müümisest saadud kasu arvutades saab arvesse võtta vahetuse käigus võõrandatud osakute soetamismaksumuse. Deklareerimine tavasüsteemis Maksuvaba vahetuse käigus omandatud osakute võõrandamisel loetakse osakute omandamise ajaks vahetuse käigus võõrandatud osakute omandamise aeg. Deklareerimine tavasüsteemis Mis on lubatud soetamismaksumuse arvestamise meetodid eri perioodidel soetatud samanimeliste väärtpaberite osalise võõrandamise korral?

FIFO-meetod — võõrandamine toimub sisseostu järjekorras, või kaalutud keskmise meetod — ühe võõrandatud väärtpaberi soetamismaksumus leitakse võõrandamise hetkeks olemasolevate samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse summa jagamisel nende arvuga. Soetamismaksumuse arvutamise võivad muuta keeruliseks korporatiivsed toimingud splitt, ühinemine, jagunemine, fondiemissioon, spin-off jneoptsioonide kasutamine exerciseväärtpaberite kandmine ühelt kontolt teisele jne.

Seda võimalust rakendatakse näiteks spliti kajastamiseks: kliendi kontol tehakse väärtpaberite mahakandmiseks miinuskanne ja uue väärtpaberipositsiooni pealekandmiseks plusskanne. Need kanded seotakse kokku miinuskande soetamismaksumuse ülekandmiseks plusskandele. Samas võivad keerukamad toimingud aga ka näiteks väärtpaberite ühelt LHV kliendikontolt teisele ülekandmine olla kajastatud nn vabakannetena ning sellisel juhul peab LHV need kanded vajalike koefitsientidega käsitsi ühendama.

Kui see on jäänud tegemata, siis soetamismaksumuse ülekannet ei tehta ja maksuaruandesse võivad tekkida ebakorrektsed andmed. Seetõttu on vabakannete ja muude potentsiaalselt ohtlike toimingute puhul maksuaruandes vastavad read märgitud punase värviga ning soovitatud need kliendil üle kontrollida.

Plus vaartuse omandamise aktsiate tehingud

Vajaduse korral pöördu kannete ühendamiseks või muude paranduste tegemiseks LHV poole. Kuidas arvutatakse väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju?

Plus vaartuse omandamise aktsiate tehingud

Väärtpaberite võõrandamisel ei võeta arvesse mitte üksnes tehingust saadud kasu, vaid ka kahjuga tehtud tehingud. Seejuures ei ole oluline, kas kahju väärtpaberite võõrandamisest tekkis sel maksustamisperioodil või varem.

Kui kahju väärtpaberite võõrandamisest oli tekkinud eelmistel maksustamisperioodidel, peab kahju olema juba deklareeritud ja see kantakse eelmistelt maksustamisperioodidelt üle.

Plus vaartuse omandamise aktsiate tehingud

Kui väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju on suurem kui samal maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, võib arvata kasu ületava kahju summa maha järgnevatel maksustamisperioodidel väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust.

Kuidas toimub maksustamine, kui kahju on saadud äriühingu pankrotistumise või likvideerimise tagajärjel? Pankrotiprotsessis aktsiaid ei võõrandata ega kehtetuks ei tunnistata ning kahju ei saa deklareerida.

Äriühingu likvideerimisel või likvideerimisjaotise saamisel maksustatakse likvideerimisjaotise osa, mis ületab osaluse soetamismaksumuse välja arvatud likvideerimisjaotise osa, mis on maksustatud äriühingu tasemel.

Äriühingu likvideerimisel võib deklareerida ka saadud kahju. Kahju, mis on tekkinud väärtpaberite võõrandamisest, ei tohi väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu vähendamisel arvesse võtta juhul, kui kahju tekkis väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule või maksumaksjaga seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberi võõrandamisel.

Seotud isikutega kahjuga tehtud tehingute kohta kirjuta tuludeklaratsiooni tabeli 6. Deklareerimine tavasüsteemis Kuna aktsiate võõrandamisest saadud kahju ei saa kirjeldatud olukorras arvesse võtta, ei saa arvesse võtta ka optsiooni preemiat, mis suurendaks kahju. Deklareerimine tavasüsteemis Väärtpaberi võõrandamisena deklareeritakse võlakirja müük või vahetus turutehingu käigus enne võlakirja lunastamistähtaega.

Raha kasvatamine

Olemasolevalt võlakirjalt saadav tulu maksustatakse intressina ning seda ka juhul, kui intress kujuneb võlakirja käibele laskmise ja tagasiostu hinna vahest diskontovõlakiri. Mis on tööandjalt või juriidiliselt isikult soodushinnaga või tasuta saadud väärtpaberite soetamismaksumus?

Kui töötaja on saanud tööandjalt tasuta või soodushinnaga väärtpabereid, millelt tööandja on tasunud erisoodustus- tulu- ja sotsiaalmaksu, või füüsiline isik on saanud juriidiliselt isikult kingitusena väärtpaberi, mille juriidiline isik on maksustanud, siis võõrandamisel lisatakse nende väärtpaberite soetamismaksumusele väärtpaberite summa, mille oli tööandja või juriidiline isik maksustanud.

  • Et kindlustada oma tootajate aktsiaoptsioonide
  • Ebaseaduslik kauplemisstrateegia
  • Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 1 «Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted» eesmärgiks on selgitada raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe ning sätestada reeglid arvestuspõhimõtete ja raamatupidamishinnangute rakendamiseks, vigade korrigeerimiseks ning bilansipäevajärgsete sündmuste kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes.

Küsi väärtpaberi andnud tööandjalt või juriidiliselt isikult vabas vormis tõend, kus on kirjas väärtpaberi väljastanud juriidilise isiku nimi ja registrikood, väärtpaberi liik, hulk ja maksumus ning summa, mille on juriidiline isik tulumaksuga maksustanud.

Omakapitali arvutamine sõltub ettevõtte varade ja kohustuste mõõtmisel rakendatavatest arvestuspõhimõtetest, millest osa põhinevad õiglasel väärtusel, osa soetusmaksumusel või muudel meetoditel. Samuti ei kajasta omakapital ettevõtte siseselt loodud firmaväärtust.

Seetõttu ei võrdu ettevõtte bilansijärgne omakapital üldjuhul ettevõtte turuväärtusega. Ülevaade raamatupidamiskohustuslase varadest, kohustustest ja omakapitalist aruandekuupäeva seisuga antakse raamatupidamiskohustuslase bilansis. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud majandusliku kasu suurenemisedmillega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali Fp70,Fp74—77, Fp92— Kulud on aruandeperioodi väljaminekud majandusliku kasu vähenemisedmillega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist Fp70, Fp78—80, Fp94— Tulude põhiliseks tunnuseks on asjaolu, et nad suurendavad ettevõtte netovara, ilma, et ettevõtte omanikud oleksid teinud täiendavaid sissemakseid.

Kulude põhiliseks tunnuseks on asjaolu, et nad vähendavad ettevõtte netovara, ilma, et ettevõtte omanikele oleks teostatud ettevõttest väljamakseid. Nii tulusid kui kulusid kajastatakse tekkepõhiselt — see tähendab sellel hetkel, kui leiab sisuliselt aset majandustehingu mõju ettevõtte netovarale, mitte sel hetkel, kui leiavad Binaarsed voimalused tehinguga seotud rahavood.

Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid vt paragrahvid 50—51 — tulude ja kulude vastavuse printsiip. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi de l, mil nad loovad majanduslikku kasu näiteks kulutused materiaalsele põhivarale. Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil.

Tulud ja kulud hõlmavad nii realiseerunud kui realiseerimata tulusid ja kulusid. Realiseerunud tulu näiteks on kauba müügil kajastatav tulu. Realiseerimata tulu näiteks on investeeringute ümberhindlusel nende õiglasele väärtusele kajastatav tulu. Enamik aruandeperioodi tulusid ja kulusid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes.

Eranditeks on teatud realiseerimata tulud ja kulud, mida vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele ja RT juhenditele kajastatakse kasumiaruande asemel omakapitali reservide suurenemise või vähenemisena.

LHV internetipangast leiad maksuaruande, mis koondab info sinu kõikidel LHV pangakontodel Eesti ja välismaiste väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu või kahju, väärtpaberitest saadud intressitulu ning välismaalt saadud dividendide kohta. LHV Brokeris tehtud tehinguid maksuaruandes ei kajastata. Maksuaruande infot saad kasutada oma tuludeklaratsiooni täitmiseks.

Näideteks sellistest tuludest ja kuludest välismaal asuvate tütarettevõtete konsolideerimisel tekkivad valuutakursside ümberhindluse vahed. Omakapitali muutuste aruandes avalikustatakse eraldi kasumiaruandes kajastatud tulud ja kulud ning kasumiaruandes kajastamata tulud ja kulud. Tehingud ettevõtte omaaktsiatega kujutavad endast väljamakseid ettevõtte omanikele või makseid ettevõtte omanikelt, mistõttu nad ei vasta tulude ega kulude definitsioonile.

Seetõttu ei kajastata selliseid tehinguid tulude ega kuludena kasumiaruandes, vaid omakapitalitehingutena omakapitali muutuste aruandes.

Kasum kahjum on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi kas kõigi või teatud liiki tehingutega seotud tulude ja kulude vahe Fp Näiteks kasum kahjum valuutakursside muutustest kujutab endast valuutakursside muutustega seotud tulude ja kulude vahet. Ettevõte ärikasum ärikahjum kujutab endast kõigi äritegevusega seotus tulude ja kulude vahet. Aruandeperioodi kõikide tulude ja kulude välja arvatud paragrahvis 27 nimetatud tulud ja kulud, mida kajastatakse otse omakapitali reservides vahet nimetatakse perioodi puhaskasumiks -kahjumiks.

Raamatupidamise seaduse § 16 defineerib alusprintsiibid, millest tuleb lähtuda raamatupidamise korraldamisel ning raamatupidamise seadusest ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest lähtuvate aruannete raamatupidamise aastaaruande ja juhendis RTJ 16 defineeritud ettevõtete jaoks ka vahearuande koostamisel. Paragrahvides 32—59 selgitatakse lähemalt nimetatud alusprintsiipide sisu. Majandusüksuse printsiip Raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest.

Igapäevapangandus

Raamatupidamise aruannetes kajastatakse ainult raamatupidamiskohustuslase varasid, kohustusi, omakapitali, tulusid, kulusid ja rahavoogusid. Konsolideeritud raamatupidamise aruanded hõlmavad lisaks raamatupidamiskohustuslase enda majandustehingute ka tema poolt kontrollitavate ettevõtete majandustehinguid. Jätkuvuse printsiip Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust.

Juhul kui raamatupidamise aruanded ei ole koostatud lähtudes jätkuvuse printsiibist, tuleb aruannetes avaldada rakendatud arvestusprintsiip Fp23; IAS 1p23— Raamatupidamise aruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte jätkusuutlikust vähemalt 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva.

Plus vaartuse omandamise aktsiate tehingud

Juhul kui ettevõtte tegevuse jätkuvuse suhtes eksisteerib ebakindlus, on juhtkond kohustatud avalikustama ebakindlust põhjustavad asjaolud lisades.

Juhul kui ettevõte on alustanud tegevuse lõpetamist või on tõenäoline, et ta alustab või on sunnitud alustama lähema 12 kuu jooksul tegevuse lõpetamist, koostatakse aruanne lähtudes Raamatupidamise Toimkonna juhendist, mis reguleerib likvideeritavate ettevõtete kajastamist.

Arusaadavuse printsiip Raamatupidamise aruannetes esitatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on aruannetest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised Fp Raamatupidamise aruandeid koostatakse laia ringi aruande kasutajate informeerimiseks sh ettevõtte omanikud ja kreeditorid, töötajad, äripartnerid, avalikkus, riiklikud institutsioonid ja teised.

Ülevaatlikkuse ja arusaadavuse huvides kasutatakse kogu aruandes ühesugust terminoloogiat. Aruannete koostamisel tuleb silmas pidada seda, et see oleks hästi loetav ja mõistetav ka välistele aruande tarbijatele, kes ei pruugi olla kursis ettevõtte igapäevase tegevusega. Seetõttu tuleb aruande koostamisel vältida ettevõtte sisest spetsiifilist keelekasutust, mis ei pruugi olla mõistetav välistele lugejatele.

Samas eeldatakse aruannete koostamisel, et aruannete lugejad omavad piisavaid üldteadmisi raamatupidamisest ja finantsarvestusest, mistõttu aruannetes ei ole vaja selgitada finantsalaseid üldtõdesid. Juhul kui erinevates aruande osades avaldatakse sama valdkonna kohta käivat informatsiooni, viidatakse need aruande osad omavahel.

Näiteks, bilansi- kasumiaruande ja rahavoogude aruande kirjetele lisatakse viited lisadele, milles avaldatakse detailsem informatsioon antud kirjete kohta.

Juhul kui kahes erinevas lisas avalikustatakse informatsioon ühe ja sama tehingu või finantsnäitaja kohta, tuleb need lisad ühendada omavahel ristviidetega. Olulisuse printsiip Raamatupidamise aruannetes tuleb kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid mõjutav kogu oluline informatsioon. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruannete kasutajate poolt aruannete põhjal tehtavaid majandusotsuseid.

Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil Fp26—30; IAS 1p29— Raamatupidamise aruannete koostamisel tuleb keskenduda ettevõtte tegevuse nendele aspektidele ja finantsnäitajatele, mis on olulised aruande tarbijatele ja mis võivad mõjutada nende poolt tehtavaid majandusotsuseid. Aruannete ülekuhjamine liigsete detailide ja ebaolulise informatsiooniga halvendab Plus vaartuse omandamise aktsiate tehingud loetavust ja arusaadavust.

Väheoluliste objektide arvestusel ja aruandes kajastamisel võib rakendada lihtsustatud arvestuspõhimõtteid eeldusel, et tulemus ei erine oluliselt Raamatupidamise Toimkonna juhendites üldreeglina nõutud arvestuspõhimõtte rakendamisel saadavast tulemusest.

Informatsioon individuaalselt oluliste objektide ja tehingute kohta tuleb avalikustada eraldi IAS 1p Väheolulisi objekte võib aruannetes kajastada summeeritult ja sobivalt grupeeritult koos teiste väheoluliste objektidega. Lähtudes olulisuse ja arusaadavuse printsiibist võib osutuda sobivamaks koostada aruanne täiskroonide asemel näiteks tuhandetes kroonides. Seeläbi välditakse liigseid detaile ja keskendutakse enamolulisele finantsinformatsioonile.

Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip Raamatupidamisarvestuses ja aruannetes kasutatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme Fp39—42; IAS 1p Järjepidevus arvestuspõhimõtete, esitusviisi ja aruandeskeemide osas on vajalik selleks, et võimaldada ettevõtte finantsnäitajate objektiivset võrdlust läbi aastate.

Ühtlustatud nõuded arvestuspõhimõtetele, esitusviisile ja aruandes avalikustatavale informatsioonile loovad aluse erinevate ettevõtete finantsnäitajate võrreldavuseks.

Arvestuspõhimõtete muudatusi käsitletakse käesoleva juhendi paragrahvides 64— Informatsiooni esitusviisi sh bilansi, kasumiaruande, rahavoogude aruande ja omakapitali muutuste aruande vorme tohib muuta ainult juhul, kui IAS 1p27 : a Muutus on tingitud uuest või muudetud Raamatupidamise Toimkonna juhendist, raamatupidamise seadusest või IFRS standardist; või b Uus esitusviis võimaldab objektiivsemalt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid näiteks juhul, kui ettevõte on muutnud oma tegevusvaldkonda ning seoses sellega osutuvad asjakohaseks muudatused informatsiooni esitusviisis.

Aruandes avaldatavate aruandeperioodi numbriliste finantsnäitajate juurde lisatakse eelmise perioodi võrdlusandmed IAS 1p Informatsiooni esitusviisi muutmisel tuleb tagasiulatuvalt korrigeerida ka aruandes esitatud eelmise perioodi võrdlusandmeid, viies Plus vaartuse omandamise aktsiate tehingud vastavusse uue esitusviisiga IAS 1p Tulude ja kulude vastavuse printsiip Aruandeperioodi jooksul teenitud tuludest arvatakse maha samade tulude teenimisega seotud kulud.

Kulutused, millele vastavad tulud tekkivad järgmistel perioodidel, kajastatakse kuludena samadel perioodidel, kui nendega seonduvad tulud Fp94—97; IAS 1p25— Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Juhul kui teatud kuluga seotud tulud ei ole otseselt identifitseeritavad, kasutatakse kulude kajastamiseks ligikaudseid meetodeid. Näiteks materiaalse põhivara objekti soetamisega seotud kulutused kajastatakse kuluna objekti kasuliku eluea jooksul amortisatsioonikuluna.

Kulutused, mis tõenäoliselt ei genereeri tulusid, kajastatakse kuluna nende toimumise hetkel. Objektiivsuse printsiip Raamatupidamise aruannetes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne Fp31—34, Fp36; IAS 1p20 b Iiii.

Aruannete koostamisel ja raamatupidamishinnangute tegemisel Commercial Grid System juhtkond võtma arvesse kogu talle teada olevat informatsiooni, kaasa arvatud seda, mis sai talle teatavaks pärast bilansipäeva, kuid enne aruannete kinnitamist.

Avalikustatava informatsiooni valik ja esitusviis aruandes peab olema objektiivne ja neutraalne; vältida tuleb tendentslikkust aruannete koostamisel ning võrdset tähelepanu tuleb pöörata nii positiivse kui negatiivse informatsiooni avaldamisele.

Plus vaartuse omandamise aktsiate tehingud

Konservatiivsuse printsiip Raamatupidamise aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruannete kasutajate jaoks varjatud reservide tekitamine aruannetes Fp37; IAS 1p20 b iv.

Raamatupidamishinnangute tegemisel peab juhtkond vältima liigset optimismi ning võtma arvesse kõiki võimalikke asjaolusid, mis võivad mõjutada varade ja kohustuste bilansilist väärtust.

Plus vaartuse omandamise aktsiate tehingud

Näiteks ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlusel peab juhtkond võtma arvesse eelmiste perioodide kogemust laekumata jäävate nõuete osas ning mitte lähtuma põhjendamatult optimistlikust eeldusest, et olukord on loodetavasti paranenud ning seekord allahindluseks vajadus puudub. Avalikkuse printsiip Raamatupidamise aruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist ja majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate Fp38; IAS 1p91 c.