Euroopa Komisjon kliimamuutuste heitkoguste susteemi vastu voitlemine

Kliimamuutuste mõju Globaalne soojenemine on põhjustanud ja põhjustab tulevikus veel rohkem äärmuslikke ilmastikunähtusi, nagu üleujutused, põud, paduvihmad ja kuumalained, samuti metsatulekahjusid, veenappust, liustike kadumist ja merepinna tõusu, looma- ja taimeliikide leviku muutusi või koguni liikide väljasuremist, taimehaiguste ja -kahjurite levikut, toidu- ja mageveepuudust. Nii saaks tagada, et EL püsib

Euroopa Liidu kliima- ja energiapakett

Saastekvoodi äri muutuste keerises Keskkonaministeeriumi asekantsler Meelis Münt ja nõunik Johanna-Maria Siilak, kes tegeleb igapäevaselt heitmekaubanduse süsteemiga. Foto: Andres Haabu Üle Euroopa suursaastajana tuntud põlevkivitööstusega Eestil tuleb järgmised pool aastat juhtida kõnelusi Euroopa Liidu heitmekaubanduse turu tuleviku üle ja ühise hüvangu nimel unustada enda kitsad huvid.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemissüsteemi lõi Euroopa Liit selleks, et võidelda kliimamuutuste vastu. Skeem hakkas toimima 12 aastat tagasi. Praegu on käimas kolmas periood ning kauplemissüsteemi nägu on palju muutunud. Põhiline sisu on aga ikka sama: igal õhku paisatud süsihappegaasi tonnil on oma hind ning vastavate ühikutega saab vabal turul kaubelda. Praegune heitmekvootide kauplemissüsteemi periood saab läbi Mis täpselt edasi saab, pole veel päris selge: kõnelused alles käivad.

Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja liikmesriigid on kõik oma ettepanekud teinud, ent konsensust veel pole.

Nüüd on oluline roll täita Eestil, mis aasta lõpuni on kõiki liikmesriike koondava ELi nõukogu eesistujariik. Pooleks aastaks jäetakse Eesti enda kitsas vaade kõrvale ning seistakse kogu Euroopa eest, kinnitas keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt. Üksmeel tuleb leida direktiivi muutmises. Aega oodata enam palju pole, kuna uus periood algab juba Üksmeelt leida on raske ning eri meelt ollakse ka selles, mis on süsteemi juures valesti — ning kas midagi üldse viltu on.

Võitlus kliimamuutuste vastu

Tihti tuuakse veana siiski välja, et heitkoguste õhku paiskamine on ajas üha odavamaks muutunud: kui kuus-seitse aastat tagasi maksis tonn süsihappegaasi eurot, siis viimastel aastatel on see kõikunud nelja ja seitsme euro vahel, olles praegu stabiliseerunud 5,5 euro kanti. Just sellepärast, et tulnud pole oodatud Euroopa Komisjon kliimamuutuste heitkoguste susteemi vastu voitlemine 30—40 eurot tonnist, mis annaks võimaluse suuremaks heitmete vähendamiseks investeerida.

Dokument pdf-formaadis Kasvuhoonegaaside vähendamise poolest kuulub Euroopa Liit maailma suurte majandusjõudude seas esimeste hulka. Euroopa Komisjon esitles Et saavutada tasakaalustatud tegevuse tulemusel Õiguslik alus ja eesmärgid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis on selgelt sätestatud, et võitlus kliimamuutuste vastu on üks ELi keskkonnapoliitika eesmärke. Üldine taust A.

Küll aga on kvoodisüsteem toonud tsemenditootja juhi sõnul endaga kaasa kolmandate riikidega võrreldes ebavõrdse olukorra turul. Pihta saavad tema sõnul eelkõige ELi piiririigid.

Näiteks Kunda tehas peab tootmisel heitmetega arvestama, vajadusel kulu kandma ning samal ajal konkureerima väljastpoolt ELi tuleva tsemendiga, kus kvoodikulu pole. Üle kogu Eesti oli sel perioodil heitmeid 14 miljoni tonni jagu, tasuta jagati seejuures 5,3 miljonit ühikut.

Suur vahe tuleb sellest, et elektritootmise eest tasuta ühikuid Euroopa Komisjon kliimamuutuste heitkoguste susteemi vastu voitlemine saa ning näiteks Eesti Energia peab sisuliselt kogu vajamineva kvoodi turult ostma.

Siht hinnatõusule Kõik turuosalised ei arva sugugi, et süsihappegaasi hind peab tingimata väga kõrge olema, peaasi on, et heide väheneb. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Münt möönis, et sellises vaates on omajagu tõtt — kauplemissüsteemi edu näitabki see, et heitkogused on vähenenud. Euroopa Liidu heitmekaubanduse süsteem toimib nii, et igale liikmesriigile antakse teatud hulk kvooti vastavalt sellele, kui palju varem heitmeid vähendatud on.

Välisõhu kaitse

Riigid müüvad selle automaatse süsteemiga ühiselt ja kindla graafiku alusel maha. Heitkoguseid saavad osta kõik, kes vastavad tingimustele. Hind kujuneb turul ja maha äritud heitkoguste eest saadud raha jääb riigile. Eestis läheb pool kvoodimüügi tulust riigieelarvesse, ülejäänu kliima- ja keskkonnaprojektidesse.

Näiteks on toetatud korterelamute energiasäästu, taastuvenergia kasutuselevõttu väikeelamutes ja küttesüsteemide uuendamist. Tulu teenimise aspekt paneb riigid üsna keerulisse seisu.

Isegi kui kõrvale jätta süsteemi tegelik mõte ehk kliimamuutuste mõju vähendamine, on olukord riikide vaatest majanduslikus mõttes keeruline. Ühest küljest tähendab kvoodi kõrgem hind suuremat tulu riigikassasse.

Saastekvoodi äri muutuste keerises

Teiselt poolt — mida kõrgem hind, seda kehvemas seisus on kohalikud ettevõtted. Eestis on dilemma eriti suur, kuna meie põlevkivitööstus on üpris tugev saastaja. Münt tõi siiski välja, et Eesti suund on olnud toetada süsihappegaasi hinna tõusu. Ka põlevkivitööstuses on võetud siht liikuda kivi põletamiselt üle Parim vaike aktsiaoptsioonitehingud, efektiivsemale ja vähem saastavale põlevkiviõli tootmisele.

Elektri tootmisel hakkab aga üha suurem roll olema taastuvenergial, seejuures näiteks puidu põletamisel. Eesmärgiks on Eesti Energia seadnud toota Praktikas tähendab see portfelli süsinikuintensiivsuse tugevat vähendamist ja ühtlasi süsinikdioksiidi hinnariski maandamist. See aga võimaldaks firmal Suti sõnul ka kõrgema kvoodihinna tingimustes konkurentsivõimeliseks jääda.

Euroopa Liidu kliima- ja energiapakett – Vikipeedia

Suure soojatootja ning seeläbi ka suure kvooditarbija Fortum Tartu juht Margo Külaots märkis, et süsiniku odavnemine ajas on kindlasti negatiivne — nimelt võib see suurendada saastamist, aga saastamises on väga raske midagi positiivset näha.

Kui süsteem sellisena toimiks, poleks Külaotsa sõnul vaja ka muid suunavaid meetmeid ega toetusi. Pakkumine alla Hinda kergitab juba praegu see, et uue kvoodi turule lisandumine väheneb ajas. Kui praegu kõneluste käigus kokku lepitu pidama jääb, hakkab alates Nõudlus on aga kahanenud pakkumisest märksa kiiremini — suurt rolli mängib selles kõiki ootamatult tabanud majanduskriis.

Madala majandusaktiivsusega perioodidel nõudlus väheneb.

Euroopa Parlament kuulutas välja kliima hädaolukorra

Paljud näevadki pikalt oodatust madalamal püsinud kvoodihinna taga Majanduskriisi ajal ja sellele järgnevatel aastatel tekkis turul heitkoguse ühikute ülejääk, mis endiselt hoiab hinda madalal. Suti sõnul on sama mõjuga aga ka näiteks taastuvenergia ja energiatõhususe sihtide saavutamine planeeritust kiiremini.

Osa kvooti antakse tööstusfirmadele ja soojatootjatele tasuta, elektritootjad peavad küll kogu vaja mineva koguse turult ostma. Ettevõte saab tasuta kvooti vastavuses sellega, kui efektiivne on tootmine võrreldes enda sektori kõige tublimatega.

Välisõhu kaitse « Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus

Arvesse võetakse reaalseid heitmeid. Kuna kvoot määratakse peaaegu kümnendiks ette, tähendas majanduskriis ka seda, et tööstustel jäi eraldatud kvoote massiliselt üle, kuna tootmist tuli vähendada ning uut tootmist ei tulnud oodatud mahus juurde. Pakutud kauba järgi oli nõudlus üliväike. Asekantsler Münt tõi välja, et üle kogu Euroopa on kontodel kokku 1,7 miljardi tonni eest kasutamata kvooti — umbes sama palju, kui riigid aastas turule paiskavad.

Lühiajaliselt peaks hindu tõstma niinimetatud turu stabiliseerimise reserv.

Võitlus kliimamuutuste vastu | Teabelehed Euroopa Liidu kohta | Euroopa Parlament

Liikmesriikidelt võetakse proportsionaalselt kvooti ära, et viia praegu pakkumise poole kaldu olev turg tagasi tasakaalu. Kvooti kõrvaldatakse turult üha enam ning lühiajaliselt võib see hindu tõsta, ent pikas vaates pole reserv lahendus.

Eelmisel nädalal vahendas Reuters aga, et analüütikud on süsiniku hinna prognoose taas langetanud, kuna kõnelused liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel ei edene soovitud tempos.

Euroopa Komisjon peab tagama, et kõik ettepanekud võtaksid arvesse 1,5 °C eesmärki EL peaks vähendama heitkoguseid Parlamendiliikmed nõuavad, et kõik seadusandlikud ja eelarve ettepanekud oleks kooskõlas eesmärgiga piirata globaalne temperatuuri tõus allpool 1,5 °C. Teises samal päeval vastu võetud resolutsioonis nõuab parlament, et EL esitaks ÜRO kliimamuutuste konventsioonile oma strateegia kliimaneutraalsuse saavutamiseks hiljemalt

Lühiajaliselt peaks turg reageerima kerge tõusuga: järgmisel aastal oodatakse hinnaks kuus eurot tonnist, Põlevkivifirma VKG hinnangul on kasvuhoonegaasi heitkoguste kauplemissüsteem ennast õigustanud ning selle eelised on ühetaolisus ja läbipaistvus, ent peamiselt see, et hinna määrab turg, mitte ametnike või konkureerivate sektorite suva, rääkis tööstusfirma suhtekorraldusjuht Irina Bojenko.

Ole teemaga kursis! Telli e-kirja teavitused, kui ilmub uus artikkel märksõnaga:.