Valikud Kaubanduse toodangu strateegia

Milline on meie strateegia selliste riikide vastu nagu India ja Hiina, kes ähvardavad muuta kogu finantssüsteemi? Millise detailsusega näitajad arvutatakse? Seejuures on oluline rõhutada, et keskendume sotsiaalmajanduslikele väljakutsetele vastamisele ettevõtete ja teadusasutuste tihedas ja piiriüleses koostöös. Tööjõu sisse- ja väljavool Eesti rahvastik on vananemas, mis tähendab seda, et tööturult hakkab väljuma igal aastal aina rohkem inimesi, kuid noori tuleb tööturule järjest vähem. Soodustame paindlike töövormide levikut.

Eelkõige panustavad antud kliendigrupile nagu ka teistele kliendigruppidele kõik konkurentsipositsiooni tegevused, samuti on sihtgrupile kasutamiseks avatud finantsinstrumendid.

Valikud Kaubanduse toodangu strateegia

Jätkusuutlike ettevõtjate sõltumata ettevõtja suurusest või asukohast pealekasvu ning arengu soodustamiseks mõeldud tegevused kajastuvad ärimudeli peatükis. Piirkondlikud ettevõtjad moodustavad arvukuselt suurima segmendi Eesti ettevõtjaskonnast ning neil on kanda ka märkimisväärne roll tööhõives ning sotsiaalsetele ja regionaalsetele väljakutsetele vastamises. Arendustegevustes kannavad üht võtmerollidest maakondlikud arenduskeskusedmille ülesandeks on ettevõtjate nõustamine ja vajadusel ka finantstoe pakkumine äritegevuse alustamisel.

Samuti saavad neist ühed peamised regionaalarengu strateegia ettevõtlusalaste eesmärkide elluviijad, mille meetmete sisu loomisesse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium panustab. VisioonEesmärgidFookusedTegevussuunadJuhtimine 7.

Tegevussuunad ja alaeesmärgid Strateegia tegevussuunad koos alaeesmärkidega koondavad endas eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi Rõhutamaks strateegia ettevõtjakesksust, oleme tegevussuundade kujundamisel aluseks võtnud ettevõtte äriplaani loogika: ärimudel, arendustegevus, tootmine, müük ja turundus ning konkurentsipositsioon.

Selline lähenemine võimaldab paremini adresseerida ettevõtte ärimudeli erinevaid koostisosi ja nende spetsiifilistele väljakutsetele paremini vastata. Ülevaatlikkuse huvides oleme nimetatud valdkonnad jaganud neljaks suureks tegevussuunaks vt. Joonis 5. Strateegia tegevussuunad ettevõtte äriplaani loogika alusel.

Strateegia tegevuste planeerimisel lähtume Valikud Kaubanduse toodangu strateegia põhimõttest: Strateegiline kliendihaldus — tugevdame riigi rolli ettevõtete strateegilise planeerimise võimekuse tõstmisel Ettevõtte arendamine — asetame toetuspoliitika keskmesse projekti rahastamise asemel tegevuste põhjaliku analüüsi, planeerimise ja rakendamise Vähem otsetoetusi ja rohkem finantsinstrumente — üleminek turupõhisele toetussüsteemile, näiteks finantsinstrumentide ja riskikapitali lahenduste abil ning teenuseid osaliselt tasuliseks muutes Seejuures on eesmärgiks toetuste ja teenuste pakkumisel keskenduda majanduskasvu enim panustavate ettevõtete gruppidele vt.

Strateegia tegevussuunad ettevõtte äriplaani loogika alusel Järgnevalt on iga tegevusvaldkonna all lühidalt kirjeldatud tänaseid väljakutseid ja seda, kuidas neile vastata plaanime. Samuti oleme igale tegevussuunale seadnud konkreetse eesmärgi ning mõõdikud oma tegevuse edukuse hindamiseks. Ettevõtlusaktiivsuse määra poolest oleme endaga sarnaste riikide keskmisega võrreldaval tasemel.

Varase faasi ettevõtete ellujäämismäär on aga Eestis võrdlusgruppide keskmistest oluliselt madalam. Ülejäänud kaks kolmandikku on teinud selle otsuse sundolukorras ehk ettevõtlusega alustamine oli ainus võimalus elatise teenimiseks. Eesti ettevõtete juhtimisvõimekus on madal ning planeerimishorisont lühike: Eesti ettevõttete juhtimine on ühetaoline ning vähe pööratakse tähelepanu valdkondlikule eripärale ja ettevõtte suurusele.

Paljudes ettevõtetes täidab tegevjuht nii ekspordi- turundus- kui ka disainijuhi ülesandeid. Maailma mõistes kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste on vaja, et ettevõte liiguks väärtusahelas kõrgemale positsioonile. Eriti suur probleem on Eesti ettevõtete suutmatus töötada välja globaalselt edukaid brände. Ehkki ettevõtted on teadvustanud planeerimise vajadust, tehakse valdavalt siiski lühiajalisi plaane.

Samuti on madal ettevõtete võimekus sektorispetsiifiliste juhtimispraktikate rakendamisel. Seejuures aitame kaasa huvi tekitamisele innovatsiooni vastu. Jätkusuutlike ettevõtete pealekasvu tagamisel kannavad võtmerolli maakondlikud arenduskeskused, mille rolliks saab ettevõtjate nõustamine ja vajadusel ka finantstoe pakkumine alustamisel ning esmaste IKT-lahenduste kasutuselevõtul nt tarkvara valikuks.

Toetame globaalselt edukate brändide väljatöötamist, pakkudes ettevõtjatele koolitusi ja praktikume tootedisaini, tootmisprotsesside ja väärtusahela juhtimise valdkonnas. See on ühtviisi oluline nii alustavates kui ka juba tegutsevates ettevõtetes, et nad püsiks muutuvates oludes konkurentsivõimelisena.

Ettevõtluse integreerimine teistesse õppeainetesse, uute mänguliste ja interaktiivsete metoodikate väljatöötamise soodustamine sh reaalainete õpetamisel Valikud Kaubanduse toodangu strateegia ettevõtjate suurem kaasatus õppeprotsessi. Seejuures pööratakse eraldi tähelepanu IKT lahenduste kasutamise võimalustele ja sellest sündivale kasule.

Valikud Kaubanduse toodangu strateegia

Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga soodustame ka ülikoolidest ja teadusasutustest väljakasvavate spin-off'ide arengut, aitame tõsta juhtimiskvaliteeti: toetame kogenud rahvusvaheliste koolitajate ja edukate ettevõtjate Eestisse toomist, kes omavad nii sektorispetsiifilisi kui ka juhtimisalaseid süvateadmisi. Valdkondlikult soodustame ettevõtete rahvusvahelistumisele ning ekspordile suunatud koolitusi ja konsultatsioone ning ettevõtluspraktikate levikut valdkonna juhtivates ettevõtetes.

Ettevõtete võimekuste ja ettevõtlusteadlikkuse kasvatamine Suurendame ettevõtete juhtumis- ning arendusvõimekust läbi ettevõtete teadlikkuse tõstmise ja uute teadmiste pakkumise. Suuname oma tegevused peamiselt kasvu- ja võtmeklientidele kolmes valdkonnas: ärimudel ja juhtimine tootearendus kaasaegne tootmisjuhtimine Aitame ettevõtetel arendada ja kaasajastada oma ärimudelid läbi kaasaegsete seisukohtade ja praktiliste kogemuste levitamise ning juhtide vastavate oskuste arendamine.

Tegeleme strateegilise juhtimise võimekuse arendamisega läbi koolituste eeskätt tootmisettevõtete hulgas. Kasvuklientide juures on kõige olulisem teadmiste ning arendusvõimekuse suurendamine.

Suure potentsiaaliga tegevusalad nn kasvuvaldkonnad Suure potentsiaaliga ettevõtete grupid Peatükis käsitleme järgemööda mõlemat spetsialiseerumist, selgitades nende alusloogikat ja ellurakendamist. Kasvualadepõhise poliitikakujundamise eesmärk on kontsentreerida tegevusi suurima kasvupotentsiaaliga valdkondade eelisarendamiseks. Väärtusahelate valikul lähtutakse Eesti majanduse ja teaduse tänasest spetsialiseerumisest ning arengupotentsiaalist ning neid kõige lähemalt mõjutavatest arengutest Euroopas ja maailmas 7. Seejuures on oluline rõhutada, et keskendume sotsiaalmajanduslikele väljakutsetele vastamisele ettevõtete ja teadusasutuste tihedas ja piiriüleses koostöös.

Suuname ettevõtjaid otsima võimalusi oma toote täiustamiseks ja arendamiseks läbi innovatsiooni, IT ja disaini parema kasutamise kaudu. Aitame kaasa oma kauba- ja tootemargi arendamisele. Samuti peame oluliseks tootmiskorralduse täiustamise ja tootmisjuhtide arendamisalaseid tegevusi.

Sel viisil tagame tootmisjuhtide sihipärase arendamise. Tähtis on tutvustada tootmisettevõtetele kaasaegseid tootmise infosüsteeme, mis aitavad ettevõtetel efektiivsemaks muutuda. Peame oluliseks tärkava ettevõtlushuvi kasvatamist ja juhtimist ettevõtte tekkeni.

Seepärast viib EAS läbi peamiselt laiale auditooriumile suunatud ettevõtlusega alustamise populariseerimise üritusi nagu Ajujaht ja ettevõtlusnädal.

Lahendused

Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid. Samas pakub näiteks IKT sektor olulisi võimalusi tootlikkuse suurendamiseks nii tootmis- kui teenussektorites 25 ning disaini kasutamine viib uute ja kvaliteetsete, inimeste vajadustest lähtuvate, majanduslikult ning ökoloogiliselt elujõuliste toodete ja teenuste väljatöötamiseni. Samas jäävad Eesti innovaatorid alla oma Euroopa partneritele uutest toodetest ja teenustest saadava käibe kasvu osas.

Paljudel juhtudel ei ole süstemaatiliselt tegeletud olemasolevate seadmete tootmisvõimsuse maksimaalse rakendamisega ning tööjõu tõhusa kaasamisega. Samuti pöörame tähelepanu arendustegevuse tulemuste tootestamisele.

Aitame leida rahastamislahendusi ettevõtete arendusprojektidele, kombineerides KredExi, EAS-i, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kodumaise riskikapitalituru rahastusvõimalusi.

Sissejuhatus

Toetame ettevõtete tootlikkuse tõstmist IKT ja teiste võtmetehnoloogiate ning disaini kasutuselevõtu abil, ühendades investeeringute toetamise koolituse ja nõustamise vahendusega.

Ettevõtja arenguprogramm Pakkumaks Eesti majanduse mõjukeskmes olevale ettevõtjale terviklikku tuge tema kasvuambitsioonide kavandamisel ja elluviimisel loome uudse meetme — ettevõtja arenguprogrammi. Ettevõtja ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kliendihalduri koostöös kaardistatakse selle käigus ettevõtja arenguvajadused ning leitakse sobivaim viis nende lahendamiseks.

Arenguprogrammi tegevused on jagatud kaheks: ettevõtja arenguvajaduste väljaselgitamine; ettevõtja arendustegevuste läbiviimise toetamine seotud personali, protsesside, toote- ja teenuse arendamise ning müügi- ja turundustegevuste läbiviimisega. Võrreldes varasemaga kaob ära vajadus koostada erinevaid taotlusi erinevatest meetmetest toetuste saamiseks. Toetatavate tegevuste üle otsustamisel lähtutakse iga ettevõtte võimekusest ja võimalustest seatud eesmärke ellu viia. EAS osaleb ettevõtte arendamises kokku lepitud kava põhiselt.

Uudisvoog:

Pilootprgrammiga alustatakse Eesti ettevõtetest on Eksportööridele pakutakse sihtriigis infotuge, sihtriigi spetsiifilist nõustamist, koolitust ning teisi erinevaid eksporditoe teenuseid. Eesti kui innovaatilise riigi kuvandi loomine: näiteks start-up-Eesti kuvandi loomine, vastutustundliku ettevõtluse arendamine, Eesti kui e-riigi maine kujundamine.

The CIA's Covert Operations: Afghanistan, Cambodia, Nicaragua, El Salvador

Toetame Eesti ettevõtete eksporti läbi alljärgnevate tegevuste: Jagame ettevõtjale sihtturul edu saavutamiseks vajaminevat infot, loome sihtturgudel uusi ärivõimalusi ja osutame ettevõtjatele kohapealset tuge Tõstame Eesti ettevõtjate ekspordivõimekust läbi sihtriigi spetsiifiliste koolituste ja pilootprogrammide, EAS-i välisesinduste võrgustiku laiendamise, välismesside ning turundusürituste korraldamise.

Esitan selle küsimuse enda komisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel selle komisjoni esimehena. Maailmakaubandust tabanud kriisi mõjud osutavad, et See tähendab suurimat ülemaailmse nõudluse kokkuvajumise tagajärjel tekkinud langust pärast Teist maailmasõda.

Rahvusvahelise kaubanduse käigushoidmine on ELi ja muude ekspordile orienteeritud riikide jaoks eluliselt tähtis. Vaatamata G kohtumisel võetud kohustustele on nii G riikides kui ka kogu maailmas suurenenud kriisile reageerimiseks mõeldud kaubandust piiravate ja moonutavate meetmete arv.

Recommended

Esimene alaküsimus on: milliseid samme on komisjon selliste meetmete ohjeldamiseks teinud ning, teisest küljest, kas kolmandad riigid on teinud samme ELi majanduskasvu elavdamiseks võetud muude meetmete vastu? Teine alaküsimus: eksisteerib märke, mille kohaselt mõned areneva majandusega riigid, keda kriis on vähem mõjutanud, on muutumas rahvusvahelise kaubanduse kasvu taganttõukajateks. Sellisel juhul peab ELi tööstus oma eesmärgid eksporditurgude ja võib-olla ka ühenduse tooteid puudutava tuleviku osas üle vaatama.

Milline on komisjoni kavandatav strateegia ELi tööstuse konkurentsivõimelisemaks muutmiseks? Kolmas alaküsimus: ülemaailmne kriis ja sellele järgnenud maailmakaubanduse langus avaldavad mitmesugust mõju arenguriikidele, kuhu on kontsentreerunud kõige enam tööpuudust. Milliseid kohandavaid meetmeid kavatseb komisjon võtta kaubandussuhetes, eriti maailma vaeseimate riikidega? Neljandaks, kui ühest küljest põhjustavad mõnede liikmesriikide, sealhulgas Ameerika Ühendriikide ülemäärased kulutused ja laenukoormused suurt kaubandusbilansi puudujääki, siis teisest küljest kogevad mõned areneva majandusega riigid kaubandusbilansi ülejääki.

Nende riikide kaubandusbilansi puudujääk on süvendanud ülemaailmset tasakaalustamatust, mis on ülemaailmse majanduskriisi peamiseks põhjuseks. Milline on komisjoni kavandatav strateegia, et leevendada kaubanduspoliitika ülemaailmset tasakaalustamatust?

Viies ja viimane alaküsimus: majanduskriisi sotsiaalne mõju ning sellest tingitud maailmakaubanduse langus jätkuvad ka majanduse taastumise tingimustes. Näiteks näeme me praegu märke majanduse taastumisest, kuid töötuse tase on endiselt väga kõrge. Millal kavatseb komisjon läbi viia mõjuhinnangu kriisi mõju kohta Euroopa ja arenguriikide töökohtadele? Milline on komisjoni kavandatav strateegia kaubanduse sotsiaalse ja keskkonnaalase mõõtme kaasamiseks WTO rahvusvahelisse reeglistikku?

Rahvusvahelise kaubanduse Valikud Kaubanduse toodangu strateegia esitab need viis küsimust uuele kaubandusvolinikule De Guchtile, keda ma tahaksin tervitada esimesele avalikule arvamustevahetusele Euroopa Parlamendiga ning sealhulgas INTA komisjoniga. Tänan teid ette vastuste eest, mida te olete meie esitatud küsimustele kindlasti võimeline andma. Karel De Gucht, komisjoni liige. Esitatud küsimused on üsna laiaulatuslikud ning vääriksid tegelikult märksa rohkem aega kui mul on.

Keskendun oma esmases vastuses kaubanduspoliitika rollile majanduse taastumises. See ei juhtunud kogemata, vaid erinevatel G tippkohtumistel väljendatud jõulise poliitilise tahte tulemusena. Üldjoontes valisid kaubandusliku protektsionismi tee üksnes vähesed riigid. Seega vältis rahvusvaheline üldsus protektsionistlikku allakäigutreppi, mille sarnast võis kogeda suure depressiooni aastatel.

Sellise olukorra säilitamiseks tuleb jääda erakordselt valvsaks. Protektsionistlike või kaubandust piiravate meetmete tuvastamise korral kasutame nende vastu kõiki olemasolevaid kaubandusmehhanisme, nagu meie turulepääsu strateegia või isegi WTO vaidluste lahendamise mehhanismi. Välised kasvuallikad on ELi majanduskasvu taastumiseks hädavajalikud.

Seetõttu nõustun teie arvamusega, et Euroopa tööstus peaks suunama tähelepanu uutele ja kiirelt areneva majandusega riikidele. Oma kaubanduspoliitika abil saame me neid selle juures aidata, avades neid turge veelgi ning vähendades kõikvõimalikke takistusi kaubandusele ja investeeringutele.

Valikud Kaubanduse toodangu strateegia

Selle saavutamiseks kasutatakse vabakaubanduslepinguid, mille üle me praegu läbirääkimisi peame, ning kaubandus- ja majandussuhete süvendamist võtmetähtsusega kaubanduspartneritega, nagu näiteks USA ja Hiina, kus on juba praegu neile suhetele Atlandi-ülese majandusnõukogu ning kõrgetasemelise dialoogi abil tugev vundament pandud.

Sellest saab minu kui kaubandusvoliniku jaoks prioriteet. Lähinädalatel koostab komisjon ELi Sellel strateegial on tõhus välismõõde, kus kaubanduspoliitika mängib võtmerolli. ELi See on ühtlasi kaubanduspoliitika tulevasi prioriteete käsitleva teatise põhiteemaks, mida ma plaanin selle aasta jooksul tutvustada.

Ent kaubanduspoliitika tähendab enamat kui lihtsalt konkurentsivõimet ja majandusarengut. See tähendab ka meie väärtuste ülemaailmset levitamist ning kaubandus peab õigeaegselt kaasama ka arengupoliitikaga seotud mõõdet. Jõuline kaasaaitamine arengueesmärkide elluviimisele on juba praegu ELi kaubanduspoliitika oluline osa. Praegu kestab mitmepoolsetel rääkimistel arenguvoor. Me peame arenguriikidega kahepoolseid ja piirkondlikke läbirääkimisi ning teeme nende riikide kasuks teistest riikidest sõltumatuid soodustusi.

Valikud Kaubanduse toodangu strateegia

Me aitame neil globaalsesse majandusse panustada ja seda ühtlasi ära kasutada elatustaseme tõstmiseks viisil, mis suurendab nii poliitilist stabiilsust kui ka sotsiaalset arengut. Sotsiaalsete küsimuste osas olen ma päri, et kaubandust tuleb kasutada selleks, et aidata meie ühiskonna neid liikmeid, kes kannatasid majanduskriisis kõige enam, eriti neid, kes oma töö kaotasid.

Siinkohal leian ma, et Euroopa sotsiaalkaitsesüsteemi säilitamiseks vajame me kaubandust ja rohkem kaubandust. Euroopa ühiskonnamudelit, mis kombineerib vabakaubandust ja kõrget sotsiaalkaitse taset, tuleb jätkusuutlikul viisil alal hoida ning selleks on vaja majanduskasvu.

Valikud Kaubanduse toodangu strateegia

Need sihid defineerib ettevõte endale läbi missiooni, visiooni ja strateegiliste eesmärkidega, mis annavad nägemuse, kuidas läbi plaanipärase tegevuse nende püstitatud eesmärkideni jõuda.

Ettevõtte juhtimise protsessi võib jagada erinevateks osaüleseanneteks Joonis 1. Nendeks ülesanneteks on: Eesmärkide püstitamine. Turumajanduses on ettevõtte peamiseks eesmärgiks pikaajalise kasumi teenimine.

Valikud Kaubanduse toodangu strateegia

Teel selle eesmärgini peab ettevõte enda jaoks lahti mõtestame visiooni, missiooni ja ettevõtte põhiväärtused, millest lähtuvalt asutakse neid püstitatud eesmärke täitma. Eesmärgini jõudmiseks võib ettevõte kasutada erinevaid alternatiive.

Nõuanded...

Kõike neid alternatiive ei saa ettevõte realiseerida. Planeerimise ülesandeks on eelkõige võimalike alternatiivide väljatöötamine ja hindamine lähtuvalt ettevõtte eesmärkidest. Lähtuvalt välja töötatud alternatiividest ja eesmärkidest tuleb ettevõttel teha valik erinevate plaanide vahel. Ettevõtte organisatsiooni ja töötajate tegevus peab olema suunatud nende plaanide täitmiseks vajalike tegevuste käivitamisele.

Plaanide realiseerimise seisukohalt on tähtis kavatsuste, tegevuste, ressursside ja eesmärkide sisemine kooskõla. Vastasel juhul jäävad meie kavatsused soovunelmateks, mida ei ole võimalik reaalses elus ellu viia. Selle faasi eesmärgiks on plaanilistest eesmärkidest kõrvalekaldumiste fikseerimine ja korrigeerivate tegevuste võimalikult varajane käivitamine. Kõrvalekallete analüüs ja sellest saadavad kogemused aitavad meid tulevaste plaanide koostamisel. Ettevõte juhtkonna ülesandeks on selle protsessi erinevate osade tegevuse koordineerimine.

Oluliseks aspektiks on siin ka kogu süsteemi varustamine juhtimisotsuste tegemiseks vajaliku informatsiooniga. Paraku ei piisa ainult üldjuhul abstraktselt formuleeritud visioonist ja missioonist ning sellest lähtuvast strateegiliste eesmärkide verbaalsest sõnastamisest, mille taga on pigem juhtkonna poolne soovunelm.

Vital Moreira, esitaja. Esitan selle küsimuse enda komisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel selle komisjoni esimehena. Maailmakaubandust tabanud kriisi mõjud osutavad, et