Sugava oppe strateegia

Nad plaanivad oma tegevust hoolikalt — aega ja ka materjale ning harjutavad palju enne eksamit. Kõige efektiivsemaks loetaks küsimuste esitamist, eriti reflektiivseid küsimusi, kokkuvõtete ja märkmete tegemist, võtmesõnade meetodit. Õppejõudude juhendamise ressurss hajub siis nii, et tublimad tunnevad ennast petetuna. Venekeelsete noorte võrdsed võimalused nõuavad kiiret tegutsemist nii nende koolide õpetajate kaadri komplekteerimisel kui ka koolivõrgu kujundamisel üldiselt. ERR Novaator uuris näpunäiteid, kuidas seda teha. Kati Aus lisab, et just noorematel koolilastel jäävad teadmised liiga lihtsalt pähe, mis aga paraku tähendab ka seda, et need ei seostu teiste teadmistega ega jää pikaks ajaks meelde.

Sugava oppe strateegia

Sest kõigis valdkondades heal tasemel õpetada-õppida ja teadust teha saame vaid siis, kui meil on selleks vajalik kriitiline hulk üliõpilasi. Nii on tasuta kõrghariduse pakkumine sellest vaatekohast esmatähtis.

  1. Puhas voi mitte midagi binaarset valikut
  2. Artikkel: Pidev sügav Q-õpe mudelipõhise kiirendusega - Tugevdusõpe
  3. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase avaettekanne Eesti haridusstrateegia arutelul Tallinnas Haridusstrateegia protsess, mis formaalselt algas kolmepoolse leppe sõlmimisega Eesti Koostöö Koja, Eesti Haridusfoorumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi HTM vahel
  4. Õppimine on tõhus siis, kui see nõuab pingutust | Haridus | ERR
  5. Haridus "Väga paljud lapsed läbivad oma koolitee nii, et nad tegelikult ei teadvusta, mida nad seal koolis tegemas käivad," nendib Tallinna Ülikooli hariduspsühholoog Kati Aus.
  6. Õpistrateegiad Õpistrateegiad.

Arvan, et oluliste tõdede ülekinnitamise kõrval, mis terviklikus strateegias on loomulikult omal kohal, peame vaidlema seda tehes läbi osa tulevikuvaidlusi nii, et otsustajad asuvad kokkuleppeid ellu viima, arvestades juba esitatud argumente.

Ühesõnaga, meil on vaja sisuliselt hariduspoliitiku käsiraamatut, mis aitab edasi liikuda vähemalt Milliseid kokkuleppeid meil siis veel ei ole ja mida tuleks strateegias käsitleda?

Sugava oppe strateegia

Praeguses versioonis on sees mõistagi põhikooli ja gümnaasiumide lahutamine kui ravim üldhariduskooli üldtervisenäitajate parandamiseks. Seda veel seadustes pole, aga küllap hakkab uus Riigikogu koosseis asja uuesti arutama — ja jälle haridusüldsuse ettepanekul, milleks ju strateegiadokumentides sisalduv on.

Õppimine on tõhus siis, kui see nõuab pingutust | Haridus | ERR

Samas ei ole ma leidnud strateegia töörühma versioonist paari vastust, mis tuleb lähiaastatel põletavatele küsimustele tingimata anda. Kõigepealt - venekeelsete koolide tase! Jah, gümnaasiumide Eesti õppekeelele üleminek tingimata toimub, kuid mis saab põhikoolist.

Motiiv määrab ka ära strateegia läbi õppija personaalsete vajaduste. Selle käsitluse järgi on pinnapealse õppija motiivideks vältida ebaedu, teha võimalikult vähe tööd ning saavutada tasakaal töötegemise ja läbikukkumise vältimise vahel. Pinnapealse õppija strateegiateks on faktide pähe õppimine ja reprodutseerimine. Sügava õppija motiivideks on seevastu teadmisjanu ning soov õpitavast aru saada, mis paneb teda lisamaterjale otsima ja lugema, arutlema ning reflekteerima.

Kember on eristanud 3 peamist õppimise motiivi: vältida probleeme võimalikult vähese vaevaga, lahendada ülesanne sobivalt ja saada võimalikult hea hinne. Iga selline motiiv on seotud vastava tegutsemisega: selektiivse mäluga, tähenduse otsimisega, optimaalse aja- ja ruumi kasutamisega, mis peegelduvadki erinevates õpistrateegiates. Samas ei garanteeri üks ega teine lähenemine parimat tulemust eksamil!

Kategooriad

Veelgi enam, sügav õppija kulutab nii palju aega sügavuti mõistmiseks, et ei jõua kogu materjali ära õppida ja lõpptulemus võib osutuda halvaks. Kui aga õppejõud eeldab eksamil õpitud materjali reprodutseerimist, on eelisolukorras just pinnapealsed õppijad. Seega peaks õpetama õppijale läbi metakognitsiooni analüüsima ja hindama oma motiive ning kontrollima oma õpistrateegiat.

Pinnapealse surface õppija motivatsiooniallikas on väline — positiivne või negatiivne kinnitus. Õppija soovib vajaliku tulemuse või tunnistuse saavutada minimaalsete kulutustega. Selline õppija tahab täpselt teada, mida eksamil küsitakse ja õpib ära vaid konkreetselt selle materjali.

Sugava oppe strateegia

Grete Arro viitab hiljutisele mäluuuringule, milles mäluga seonduvad uuemad teadmised osutavad taaskord vanale teadmisele, et hariduses, sh õppekavade ülesehitamisel tuleks teadmisi süvendada ja laiendada samm-sammult, tulles pidevalt tagasi eelnevalt õpitu juurde, et seda uue teadmisega siduda.

Selleks kõigeks on aga vaja aega ning seda aega ei tohiks kasutada seosteta faktide pähetuupimisele. Pinnapealne vs sügav õppimine: motivatsioon õppijast või õpetajast Haridusteadlased on erinevaid õppimisviise uurides toonud väljaet on olemas sügav ja pinnapealne lähenemine ehk strateegia õppimisele.

Esiteks pakume välja meetodi q standardse õppemeetodi rakendamiseks kõrgemõõtmeliste pidevate ülesannete jaoks, kasutades standardiseeritud eeliste funktsiooni NAF. See võimaldab meil lihtsustada tavalisemaid karakterikriitikute algoritme, säilitades samal ajal väärtuse mittelineaarse lähendamise eelised, ja võimaldab meil rakendada lihtsaid ja tõhusaid adaptiivseid uurimismeetodeid. Tulemused näitavad, et võrreldes hiljuti pakutud vahelduvvoolu algoritmiga õpib meie algoritm kiiremini ja saadud strateegia on täpsem.

Sügav õppimine tähendab, et õppija saab õpitust paremini aru ning on võimeline õpitut ka taasesitama. Pinnapealsel õppimisel on aga oluline erinevus: selle motivatsioon tuleb väljastpoolt. Pinnapealse õppimise puhul soovib õppija tulemuse saavutada võimalikult väikese pingutusega. Tegelikus elus võib see tähendada, et õppida tahab täpselt teada, mida eksamil küsitakse ja õpib ära vaid selle materjali.

Sugava oppe strateegia

Sügava ja pinnapealse õppimise vahe on selles, et sügava õppimise puhul seostatakse uued teadmised varasematega ning neid osatakse paremini mõtestada kontekstis ja need püsivad pikemalt meeles. Pinnapealse õppimise puhul aga ununeb õpitu kiiresti, sel pole seoseid ülejäänud teadmistega.

Kui sügavat õppimist kannustab õppija uudishimu, siis pinnapealset õppijat pigem vastamine õpetaja ootustele või eksamil küsitule.

Pinguta ennast õppimisel: mis kergelt tuleb, see kergelt läheb "Üllataval kombel näitavad ka õppimise-alased aju-uuringud, et efektiivsem õppimine toimub pigem siis, kui see nõuab pingutust. Lihtsate asjade tegemine annab edenemise mõttes meile vähe juurde, ehkki paljud õppijad ise justkui tahaks teha asju, mis kergelt välja tulevad.

Samas, asju, mis kergelt-kiirelt välja tulevad, ei saagi justkui õppida — kui tuleb välja, siis võib see olla midagi, mida me juba oskame," kirjeldab Arro.

Sugava oppe strateegia

Meie tunnetuslik arusaam enda õppimisest on eksitav. Kui millegi õppimine on raske, võib see tekitada arvamuse, et äkki ei olegi see minu teema või valdkond.

Huvitavad Artiklid

Pigem tuleks õppimisel enda jaoks ümber mõtestada raskus või keerukus ja näha seda kui momenti, mis eeldab pikemat pusimist või teravamat tähelepanu. Õpilastele esmapilgul raskena tunduvaid ülesandeid või tegevusi võiks raamistada kui väljakutseid, mis on põnevad. Lihtsatest ülesannetest võiks aga mõelda kui mõttetutest.

Kati Aus lisab, et just noorematel koolilastel jäävad teadmised liiga lihtsalt pähe, mis aga paraku tähendab ka seda, et need ei seostu teiste teadmistega ega jää pikaks ajaks meelde. Kontrolli, mida tead: kas meelde jäi kiri tahvlil või kirjutatu sisu? Samas ei garanteeri üks ega teine lähenemine parimat tulemust eksamil! Veelgi enam, sügav õppija kulutab nii palju aega sügavuti mõistmiseks, et ei jõua kogu materjali ära õppida ja lõpptulemus võib osutuda halvaks.

Kui aga õppejõud eeldab eksamil õpitud materjali reprodutseerimist, on eelisolukorras just pinnapealsed õppijad.

Seega peaks õpetama õppijale läbi metakognitsiooni analüüsima ja hindama oma motiive ning kontrollima oma õpistrateegiat. Pinnapealse surface õppija motivatsiooniallikas on väline — positiivne või negatiivne kinnitus.

Õppija soovib vajaliku tulemuse või tunnistuse saavutada minimaalsete kulutustega. Selline õppija tahab täpselt teada, mida eksamil küsitakse ja õpib ära vaid konkreetselt selle materjali. Tema jaoks on oluline materjali reprodutseerimine, mitte seoste loomine õpitu erinevate ühikute vahel või õpitule tähenduse andmine. Enamasti on pinnapealselt õppijate õpiedukus madal ning nad kardavad eksameid.

Sugava oppe strateegia

Enamasti nad ei huvitu kursusest, neile ei meeldi õpetamismeetodid. Pinnapealsed õppijad ei mõista õppejõu kavatsusi ja ei hinda neid.

Milleks meile rühmatöö? Õppejõud tunneb sellise õppija ära selle järgi, et õppija muretseb juba kursuse alguses, kas on võimalik teha ka järeleksameid, ta ei saa aru õpitava teoreetilistest alustest ja põhimõtetest, ei suuda tuua näiteid ega loogiliselt argumenteerida ning unustab kiiresti kõik õpitu.