Parsia sojalise strateegia

Reformid ja ümberkujundamine Peamine probleem on jõupingutuste tarbetu dubleerimine, eriti Euroopa Liiduga. Selle abiga pidid need riigid tõrjuma tagasi välismaise sekkumise oma siseasjadesse ning elimineerima oma relvastatud vähemuste väljaastumised. Lisaks sellele peegeldavad üleatlantilised erimeelsused terrorismiga võitlemise küsimuses ka seda, et paljudel Euroopa riikidel on endil väga erinevaid kogemusi terrorismiga.

Richard Nelson analüüsib NATO panust terrorismivastases võitluses ja pakub välja võimalusi selle panuse suurendamiseks. Kaldale kiirustamas. NATO kiirreageerimisjõud peavad hakkama saama oluliste terrorismivastaste ülesannetega.

Alliansi kaasatuse ulatus aga ei ole veel kindel, sest mitmed liitlasriigid toetavad ulatuslikku osalemist, samas kui teised eelistavad tagasihoidlikumat panust. NATO-le sobiva rolli ja ülesannete teemaline arutelu peegeldab kaht vastandlikku lähenemist terrorismile: üks neist pooldab sõjalist lahendust ja teine riskijuhtimist.

Sõjalist lahendust pooldav lähenemine, mida esindavad peamiselt Ameerika Ühendriigid, tähendab ressursside massilist koondamist ühise ürituse nimel ning isikuvabaduse piiramise ja inimkaotuste aktsepteerimist.

Paljude eurooplaste meelest ei ole sõjast rääkimine sobiv. Terrorismi ei saa võita, kui ei tegelda selle algpõhjustega ja Parsia sojalise strateegia ei ole nende arvates võimalik teha sõjaliste vahenditega. Sellest seisukohast on terrorism kardetav ja vältimatu risk, mida tuleb juhtida, ja mitte sõda, Parsia sojalise strateegia on võimalik võita. Need kaks lähenemist ei välista teineteist, kuid nad tähendavad erinevaid prioriteete, strateegiaid ja kompromisse ühise tegevuse nimel.

Alliansi strateegiline kontseptsioon

Näiteks dikteerib sõjaline seisukoht strateegia, mis keskendub ründe- ja ennetusmeetmetele, samal ajal, kui riskijuhtimise seisukoht nõuab kaitsemeetmetel põhinevat strateegiat. Vaatamata sellele on tõhusas terrorismivastases võitluses vajalikud mõlema strateegia elemendid. Arutelu NATO rolli üle Tagasipooratud valikud võitluses muutus veelgi keerulisemaks Iraagi sõda puudutavate erimeelsuste ja Saddam Husseini režiimi väidetava seotuse tõttu Al Qaeda terroristidega.

Lisaks sellele peegeldavad üleatlantilised erimeelsused terrorismiga võitlemise küsimuses ka seda, et paljudel Euroopa riikidel on endil väga erinevaid kogemusi terrorismiga. Neil on ka suured ja väheassimileeritud moslemite kogukonnad, erinevad ajaloolised sidemed Lähis-Ida ja Põhja-Aafrikaga, eri tugevusega USA-vastased tunded ja eri seisukohad Iisraeli-Palestiina konflikti kohta.

Seepärast ei tohiks meile tulla üllatusena, et NATOs ei ole suudetud saavutada üksmeelt selles, kuidas terrorismiga kõige paremini võidelda. Vaatamata nendele erimeelsustele on allianss ühel meelel, et rahvusvaheline terrorism Parsia sojalise strateegia endast tõsist ohtu, ja on otsustanud selle väljakutse vastu võtta, andes lootust, et saavutatakse edu.

Kuid isegi väikseim edu kohustab allianssi minema kaugemale tema seisukohti siiani iseloomustanud kaalutlustest. Need esialgsed meetmed hõlmasid suuremat luureandmete vahetust; õhujõudude ülelennuõigust ning ligipääsu sadamatele ja lennuväljadele; abi riikidele, keda ähvardati ühtsete jõupingutuste toetamise tõttu; samuti NATO mereväe paigutamist Vahemere idapiirkonda ja AWACSi lennukite saatmist Ameerika Ühendriikidesse, et asendada USA AWACSit, mis toetas operatsioone Afganistanis.

Ameerika Ühendriigid tegid mitme liitlasriigi arvates siiski suure vea, et ei kasutanud NATO abi paremini ära, kui nad alustasid operatsioone Al Qaeda ja Talibani režiimi vastu Afganistanis.

¡¡PS5 AGOTADA!! REVENTA por 6.700€, RETROCOMPATIBILIDAD y GODFALL de LANZAMIENTO

Sellega kõigutati alliansi usaldusväärsust ja riikide liidritel oli raskem Parsia sojalise strateegia Ühendriikidele täiendavat abi. Viimaks Parsia sojalise strateegia Ühendriigid siiski tunnustasid NATO tähtsust nii riikide terrorismivastase võitluse kui ka ÜRO püüdluste toetamisel ülemaailmsete jõupingutuste koondamiseks.

Tänu sellele, et NATO on võimeline tagama julgeolekut, on tal selles kontekstis oluline roll. NATO terviklik ja süstemaatiline lähenemine probleemile on ka osaliselt põhjuseks, miks terrorismist on saanud esmatähtis punkt otseselt NATOga seotud 53 riigi riikliku julgeoleku päevakorras.

Jutt on rahupartnerlusprogrammi 20 liikmest, Vahemere dialoogi seitsmest riigist ning alliansi 26 liikmesriigist. Ohu olemus Viimase kolme aasta jooksul on NATO jõudnud üksmeelele terrorismiohu tõsiduses ja selles, et terrorismil puuduvad piirid. Tänapäeval tähendab rahvusvaheline terrorism probleemi, millel on palju eri ilminguid, samas kui varem vaadeldi terrorismi pigem riigiti eraldiseisvate nähtuste jadana, mille tulemusel rõhutati terrorirühmituste erinevusi.

Varasema lähenemise puhul UK valikute kaupleja tähelepanuta olulised seosed ja selle tulemusel alahinnati valitsustevahelise ulatusliku koostöö tähtsust. Rahvusvaheline terrorismioht on täiesti erinev sellest ohust, mida kujutasid endast Nõukogude Liit ja Varssavi pakt ja mille tõttu loodi NATO.

Gallia kuke kannuste uuendamine

Uus oht tähendab peamiselt Al Qaedat ja sellega seotud rühmitusi, mis moodustavad selliste džihaadisõdalaste võrgustiku, kelle lõppeesmärk on kehtestada Lähis-Idas ja Pärsia lahe piirkonnas uus kord, Parsia sojalise strateegia rajaneb rangetel islami põhimõtetel. Nad loodavad vabaneda lääneriikide kohalolekust regioonis ja samuti lääneriikide toetusest kohalikele režiimidele.

Sellisest uut liiki terroristide võrgustikust, mis erineb traditsioonilistest rahvuslikest terrorirühmitustest, on raskem jagu saada kui Islamiäärmuslaste haare on ülemaailmne, surmatoovam, kohanemisvõimelisem ja laiema kõlapinnaga.

Terrorismioht muutub pidevalt ning niipea, kui riigid on ohtudele reageerimiseks välja töötanud vastumeetmed, kohandavad terroristid oma tegevust vastavalt sellele. NATO roll NATO potentsiaali paremaks tajumiseks ja organisatsiooni jaoks realistlike ootuste väljatöötamiseks peaksime kaaluma, kuhu NATO ulatuslikus terrorismivastases võitluses kõige paremini paigutub, ja seda nii struktuurilisest kui ka funktsionaalsest aspektist.

Struktuuriline aspekt Loogiliselt sobitub NATO Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitud kõige ulatuslikumate jõupingutuste ja riikide spetsiifilisemate terrorismivastase võitluse meetmete vahele. Selleks et Parsia sojalise strateegia saada nii terrorismi tagajärgede kui ka põhjustega, on vaja ühendada jõupingutused kolmel eri tasandil — riiklikul, regionaalsel ja ülemaailmsel.

Üheskoos võimaldavad need terrorismiohule võimalikult tõhusalt vastata. Põhivastutus terrorismiga võitlemisel lasub üksikutel riikidel, sest terrorism on siiski kohalik nähtus ning mitmel põhjusel peab valitustevaheline koostöö olema suures osas kahepoolne, toimudes peamiselt õiguskaitse- ja luureorganite vahel.

Vaatamata sellele mängivad NATO, G8 mis koosneb seitsmest juhtivast tööstusriigist ja VenemaastEuroopa Liit, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja teised organisatsioonid olulist koordineerivat ja integreerivat rolli riikide jõupingutuste toetamisel. Oluline on neid jõupingutusi koordineerida ja vältida tarbetut dubleerimist. Funktsionaalne aspekt NATO peab terrorismivastast võitlust esmatähtsaks ning probleemi olemuse ja üldjoontes ka asjakohaste reageeringute suhtes on jõutud üksmeelele.

Nii nagu eelmine, Loomulikult on iga uue strateegia koostamise põhjuseks muutused julgeolekukeskkonnas. Eelmise strateegia loomise ajal oli suur mõju Lahesõjal.

Tänu NATO sammudele ja teiste institutsioonide samalaadsetele jõupingutustele ei soostu ükski riik enam pakkuma terroristidele sobivat keskkonda, mida Parsia sojalise strateegia õigustatakse vabadusvõitlejate liikumisega vastutasuks selle eest, et terroristid ei tekita tema territooriumil probleeme. Riigid ja institutsioonid peavad rahvusvahelise terrorismi äärmise kohanemisvõimelisuse tõttu oma mõtlemis- ja tegutsemisviise sagedasti muutma.

NATO lähenemises terrorismivastasele võitlusele arvestatakse, et põhivastutus lasub liikmesriikidel. Kuigi NATO poliitilistes juhistes märgitakse, et terroriakte on soovitav eeskätt takistada või vältida kui tegelda nende tagajärgedega, ei ole alliansi ennetavate Stock-valikute kirjutamine operatsioonide kohta ühtegi kindlat sätet.

Seetõttu on alliansil terroristide või nende varjajate vastu suunatud otseseks tegevuseks vaja kõikide liikmesriikide eelnevat heakskiitu. Seetõttu sobivad NATO-le kõige paremini ülesanded, mis on seotud pikemaajalise koordineeritud tegevusega, näiteks ennetavad meetmed, tagajärgede kontrolli all hoidmine, stabiilsuse tagamise operatsioonid, õhuruumi ja mereteede seire, ning riikide suutlikkuse edendamisega, eelkõige nõrgemate riikide puhul.

NATO-l on hästi toimiv koostöövõrgustik. Näiteks NATO Euroopa vägede kõrgema peakorteri juures asuvas partnerluse koordineerimisüksuses töötavad 43 riigi sõjalised esindajad, mistõttu on NATO geograafiliselt kõige laiaulatuslikum rahvusvaheline sõjaline organisatsioon maailmas.

Alliansil on juhtiv osa terrorismivastase võitluse strateegiate, doktriini ja väljaõppe kujundamisel tingimuste jaoks, kus võib vaja minna relvajõude. Eelkõige tuleks märkida NATO õppusteprogrammi, mis annab võimaluse arendada ja harjutada integreeritud tsiviil-sõjalisi operatsioone, et tulla toime võimalike eri Parsia sojalise strateegia terrorirünnakutega.

Richard Nelson analüüsib NATO panust terrorismivastases võitluses ja pakub välja võimalusi selle panuse suurendamiseks.

Istanbuli tippkohtumisel kõnelesid alliansi liidrid kaheksapunktilise terrorismivastase uurimis- ja tehnoloogiaprogrammi üksikasjadest, sealhulgas sellest, kuidas vastu astuda ohule, mida tekitavad isetehtud pommid, ning kuidas vähendada haavatavust lennuki- või helikopterirünnaku puhul.

NATO-l on oluline roll ka varajases hoiatamises. Näiteks operatsioon Active Endeavour on seotud laevaliikluse seirega Vahemere piirkonnas ning NATO-l on ainsana võimalused lennukite ja rakettide eelhoiatussüsteemi näol. Allianss on tuntud rahvusvaheliste vägede koostegutsemisvõime edendajana ja ta saab neid kogemusi kasutada terrorismivastases võitluses juhtudel, mil sõjalised ja tsiviilorganisatsioonid peavad tegema tihedat koostööd.

Granicuse lahing: põhjused, sõjaline strateegia, sündmuste käik ja tulemused

Kasutades ühise töökeelena inglise keelt ja oma tegevuses NATO ühtseid tegevusjuhiseid, arendab enam kui 50 riiki oma koostöövõimet. Alliansi Euro-Atlandi katastroofiabi koordineerimiskeskusel on terrorirünnakute tagajärgedega toimetulekuks suurepärased vahendid. Keskus peab kogu NATOt hõlmavat registrit ressursside kohta, mida saab kasutada katastroofiabis. Keskusel on oma vägede komplekteerimise kord, mis hõlmab sidet, transporti ja logistikat ning seire- ja päästeüksusi.

Neid vahendeid kasutatakse regulaarselt, saades Parsia sojalise strateegia põhjalikke kogemusi katastroofiabi alal. Keskus teeb kõigi 46 osalisriigi vastava organisatsiooniga koostööd otse ega vaja tegutsemiseks Põhja-Atlandi Nõukogu heakskiitu. Afganistan on NATO jaoks proovikivi toimetulekul terrorismiga ja uue rahvusvahelise julgeolekukeskkonnaga.

ISAFi vastutus Afganistani operatsioonide eest üha kasvab. Järkjärgulise protsessi esimene samm on suurendada ISAFi tegevuspiirkonda võrreldes esialgsega, et tagada Kabuli ümbruse turvalisus.

See tähendab regionaalsete ülesehitusrühmade arvu suurendamist Afganistanis ning abi sõjapealike ja kohalike väeüksuste demobiliseerimisel. Istanbuli tippkohtumisel leppisid alliansi liidrid kokku, et edendatakse luureandmete vahetamist Brüsselis NATO peakorteris asuva terrorismiohu luureüksuse kaudu.

See üksus loodi pärast Praegu on üksus alatine ja hakkab analüüsima üldist, aga ka otseselt NATO vastu suunatud terrorismiohtu. NATO potentsiaali realiseerimine NATO terrorismivastase võitluse potentsiaali realiseerimine eeldab suurt lisatööd, eriti poliitilise juhtkonna poolt. Kuigi poliitilised liidrid Atlandi ookeani mõlemal kaldal leiavad, et tulemuslikuks ülemaailmseks võitluseks terrorismiga on vaja mitmekülgset lähenemist, millesse on kaasatud paljude rahvusvaheliste organisatsioonide tugevad küljed ja eelised, kasutatakse NATOt siiani liiga vähe.

NATO vahendite otstarbekama kasutamise algatustest väärivad tähelepanu eeskätt järgmised: NATO peaks ametisse nimetama uue peasekretäri abi, kelle ülesandeks oleks koordineerida NATO tegevust terrorismivastases võitluses.

Tegemist oleks täistöökohaga, mitte lisaülesandega, ja kohustuste hulka kuuluks kogu NATO tegevuse korraldamine selles Parsia sojalise strateegia, kaasa arvatud kooskõlastamine Euroopa Liidu, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Peamine probleem on jõupingutuste tarbetu dubleerimine, eriti Euroopa Liiduga. NATO puhul oleks lahenduseks kõrgema ametniku määramine, kes täidaks samu ülesandeid kui Euroopa Liidu terrorismivastase võitluse koordinaator Gijs de Vries. See aitaks luua riikide sõjalistele võimetele laiema lähtealuse, kui alliansis muidu tekiks. Sellised ülesanded nõuaksid NATO kiirreageerimisjõududelt teatud eriolukordades reageerimisaja lühendamist vähem kui viiele päevale eelkõige erivägede ja õhurünnakute kasutamisel.

See mõjutaks ka Põhja-Atlandi Nõukogu tegema kiireid otsuseid. Pidades silmas ülesandeid, mis kaasnevad üleminekuga lahinguoperatsioonidelt stabiliseerimisoperatsioonidele, tuleks kaaluda NATO stabiliseerimisjõudude loomist täienduseks kiirreageerimisjõududele. Stabiliseerimismissioonid on saanud üheks NATO tegevuse põhivaldkonnaks ja see peaks peegelduma ka alliansi jõudude struktuuris.

NATO vägesid Afganistanis ja Balkani poolsaarel ähvardavad jätkuvalt arvukad terrorismiga seotud ohud. Kahe nimetatud missiooni õppetunnid tuleb lülitada alliansi planeerimistegevusse ja kohaldada neid tulevaste NATO juhitavate operatsioonide puhul.

Käesolev strateegiline kontseptsioon suunab NATO arengut selle järgmisel etapil, et organisatsioon säilitaks oma tõhususe muutuvas maailmas, kus tuleb võidelda uute ohtudega, tehes seda uute võimete ja uute partnerite kaasabil. Kontseptsioon kinnitab meie riikide vahelist seotust, mis võimaldab meil üksteist rünnakute, sealhulgas meie kodanike turvalisust ohustavate uute ohtude eest vastastikku kaitsta. Kontseptsioon kohustab allianssi tõkestama kriise, ohjama konflikte ja stabiliseerima konfliktijärgseid olukordi, kasutades selleks muu hulgas tihedamat koostööd meie rahvusvaheliste partneritega, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Euroopa Liiduga. Kontseptsioon pakub meie partneritele kogu maailmas tihedamaid poliitilisi sidemeid alliansiga ja reaalset rolli nende enda osalusel elluviidavate NATO juhitud operatsioonide kujundamisel. Kontseptsioon seab NATO eesmärgiks luua tingimused tuumarelvavaba maailma jaoks, kuid kinnitab taas, et seni, kuni maailmas on tuumarelvi, jääb NATO tuumaalliansiks.

NATO terrorismivastase kaitse sõjalise kontseptsiooni rakendamisel peaks allianss pöörama eelkõige tähelepanu rahupartnerlusprogrammi riikidele, sest nemad on selleks kõige vähem valmis ning nende terrorismivastaste võimete edendamine tuleks kasuks ka alliansi liikmesriikide julgeolekule.

Terrorismivastase kaitse sõjalise kontseptsiooni põhjal on traditsioonilised rollid vahetatud ja NATO pakub toetust liitlas- ja partnerriikidele, kellel lasub peamine vastutus terrorismiga võitlemisel. Seetõttu peaks suur osa NATO jõupingutustest koonduma partnerluse terrorismivastase tegevuskava ümber. NATO peaks looma terrorismivastaste uuringute instituudi, et stimuleerida uurimistööd ja analüüsi.

Sellesse asutusse saaks koondada oma ala asjatundjad, kes toetuvad NATO raames saadud kogemustele ja teadmistele. Nad aitaksid kujundada ja levitada paremat arusaamist terrorismiohu äärmisest kohanemisvõimest ning hõlbustada muudatusi mõtlemisviisis ja tegutsemises, et probleemiga tõhusamalt toime tulla. Rahvusvahelise terrorismi vastane võitlus kujuneb pikaajaliseks.

Selleks on vaja analüütikuid, kes saavad aru terroriorganisatsioonide tugevatest ja nõrkadest külgedest, mõtlemisviisist ja värbamistehnikast ning suudavad seetõttu anda läbinägelikke hinnanguid. Selleks ei ole Parsia sojalise strateegia vahetada tundlikku teavet või operatiivluureandmeid. NATOst võib olla palju kasu uute tehnoloogiate väljaarendamisel.

Näiteks liitlasvägede strateegiline ümberkujundus- ja arendusstaap aitab edendada koostööd kaitsetööstuste vahel ja tagab standardite täpsustamisega, et terrorismivastases võitluses Valikud kauplemise programm iOS uus Parsia sojalise strateegia oleks koostalitlusvõimeline.

Kokkuvõttes peavad riigid ja institutsioonid rahvusvahelise terrorismi äärmise kohanemisvõimelisuse tõttu oma mõtlemis- ja tegutsemisviise sagedasti muutma. NATO näitas sellist kohanemisvõimet üles külma sõja ajal, töötades pidevalt välja strateegiaid, ehkki see ei toimunud ilma märkimisväärsete lahkarvamusteta. Uues geopoliitilises keskkonnas seisab alliansi ees samalaadne väljakutse saavutada konsensus, mis on vajalik selleks, et ta suudaks võitlusse rahvusvahelise terrorismiga anda võimalikult tõhusa panuse.