Taiustatud valikute raamatud

See tõdemus tundub väga poolik. Puudutage järjehoidja lisamiseks , seejärel puudutage selle eemaldamiseks uuesti. Leheküljel on need kümme instinkti kõik ka kokku võetud. Või puudutage ning sisestage leheküljenumber, seejärel puudutage otsingutulemustes leheküljenumbrit.

Kümme põhjust, miks me maailmast valesti mõtleme — ja miks asjad on paremini, kui sa arvad. Tõlkinud Helen Urbanik.

Main navigation first level

Toimetanud Kristiina Ainelo. Kujundanud Villu Koskaru. Tänapäev Facebook Isegi esteetilis-vormilised hinnangud kõrvale jättes tekib küsimus, kas Roslingite raamat üldse erineb me raamatulette täitvast tekstuaalsest soolapuhumisest.

Roslingite raamat lõi pärast eelmisel aastal ilmumist tublisti laineid, sest selle lugemisest saadud silmi avavast kogemusest andsid häälekalt teada Bill Gates1 ja teisedki selle ilma mõjukad. Nii nagu globaalsel tasandil, nii ka lokaalsel — näiteks Mihkel Kunnus oli raamatut kätte võttes skeptiline.

Ta kahtlustas, et Taiustatud valikute raamatud kaubastatakse sellega leina, kuna raamat ilmus suuremalt jaolt postuumselt juhtautor Hans Rosling suri Kuid lugemise järel korrigeeris põhjalikult oma arvamust ja nimetas raamatut lõpuks ülimalt tervistavaks teoseks, mida võiksid lugeda võimalikult paljud inimesed. Sellest, et inimese vastupandamatu tung maailma rikkaks ja vaeseks, omaks ja võõraks, heaks ja kurjaks ja muul viisil enamasti binaarseks jaotada loob meile eksliku pildi sellest, mis maailmas toimub.

Sellel tungil on omajagu vorme ning raamatu üheteistkümnest peatükist kümnes kirjeldataksegi instinkte, mis seda tungi esile kutsuvad. Leheküljel on need kümme instinkti kõik ka kokku võetud. Iga vääriti tõlgendamisele viiv instinkt on kirjeldatud väikese joonise ja sinna juurde käiva deviisiga, mille abil eksiteelt tagasi õigele pöörata.

Näiteks üldistamisinstinkti puhul tuleks kahelda IPO paevakaubandusstrateegia, mille põhjal üldistusi tehakse; süüinstinkti vastu aitab aga näpuga näitamisest hoidumine. Raamat püüab veenda lugejat vaatama maailma realistlikult, faktidele tuginedes, sest see aitab paremini maailmast aru saada, leevendab hirme ja tekitab ka empaatiat võõra suhtes.

  1. E-raamatute ostmine ja lugemine - Arvuti - Google Play Abi
  2. Reading Now: puudutage hetkel loetavate raamatute ja audioraamatute kuvamiseks.
  3. Audioraamatute ostmine ja kuulamine - Arvuti - Google Play Abi
  4. Tootajate varude valikute edastamine

See aitab inimestel paremini enda ja teistega toime tulla lk Kõik eelkirjeldatu on väga tore. Raamatu pealisülesanne — soov mudida inimeste maailmapilti ja ka -tunnetust faktipõhisuse suunas — on igati kiiduväärne ja sellist maailmakäsitust peaks ka maast-madalast kultiveerima. Inimkonna arusaam üleilmsetest asjadest on ikka olnud nadi, selles pole küsimustki.

Eri kohtades ja aegadel on selle põhjuseks olnud nii liiga vähene informatsioon, liigne enesekesksus, propagandistlikud mõjutusvahendid ja nende faktorite kõikvõimalikud kombinatsioonid ja interaktsioonid.

Nüüdsel ajal domineerib vaimupimeduse loomises pigem info üleküllus, mida poliitikud ja arvamusliidrid püüavad pulkadeks lahti võtta.

Taiustatud valikute raamatud

Selle tagajärjel ei teki üldjuhul muud kui ülelihtsutatud polaarsus — on hea ja on kuri ning nende vahel haigutab kuristik. Midagi sellist lugedes tekib kohe õigustatud küsimus — mida paganat ma just lugesin?!

Kõik kokku kõlab see nagu Taiustatud valikute raamatud mõnest kergeusklikele määratud portaalist, kus mahitatakse valgendajat seespidiselt tarbima, olgu siis hädaks lahutus, luumurd või paeluss — raamatus on ikka omajagu paduesoteerikale omast keelekasutust. Alapealkirja provokatiivne naiivsus on paras lapsemäng võrreldes esimese mõnekümne leheküljega, kus väga tugevasti domineerib eneseabiõpikutele omane väljenduslaad.

Tagatipuks pakatab tekst pöörasest reipusest ja optimismist kogu raamatu ulatuses. Küllap on inimesi, kellele sedasorti hakkajalik padupositivism istub, aga mina nende sekka ei kuulu.

Puhverdatud otsigutulemused

Ent isegi kui esteetilis-vormilised hinnangud kõrvale jätta, kippus minu skepsis raamatut lugedes ikka pigem süvenema kui lahtuma ja tekkis küsimus, kas see Taiustatud valikute raamatud üldse erineb tavapärasest tekstuaalsest soolapuhumisest, mida meie raamatupoodide letid täis on. Aga pärast selgub, et kõik andmed on esitatud kõige elementaarsemal ja tavapärasemal moel, nii et nendega võrreldes tunduvad isegi televisiooni valimisstuudiote graafikud keerulised ja erilised.

  • Pigista vähemalt üks silm kinni, kui täiust tahad näha — Sirp
  • Suurepärase Hinnaga Fotoraamatud | gaiacosmetics.ee
  • Voitnud tsooni satoshi.
  • Kümme põhjust, miks me maailmast valesti mõtleme — ja miks asjad on paremini, kui sa arvad.
  • Parim binaarne valikute maakler meile
  • Elisa koos keeleteadlastega pani raamatud rääkima | Elisa Eesti
  • 30 tsitaati raamatute kohta, mis ärgitavad sind rohkem lugema - Autorid - Apollo Raamatuportaal

Rääkimata kõigist suurematest Taiustatud valikute raamatud väiksematest eksimustest, mis lugemist häirisid ja ammutatud info usaldusväärsust kahandasid.

Aga neist artikli lõpus. See tõdemus tundub väga poolik. Kui veidi esitatusse süveneda, ilmneb pea kõikide näidete puhul, et tegelikult on asjad samal ajal ka halvemad või ei too see paremaks osutumine kaasa eriti midagi paremat.

Mõnikord on aga olemuselt negatiivseid suundumusi esitatud selle pähe, et asjad liiguvad ülesmäge. Ilmselgelt on esitatud andmed valitud selle põhjal, et raamatu sõnum oleks võimalikult optimistlik. Eks esitatavaid tulemusi tuleb ju ikka valida, ja valik on suur ja lai, kui püütakse kogu inimkonna elu ja olu kirjeldada. Ent väga raske on uskuda, et autorid ei teadnud, mis nad raamatust välja on jätnud.

Mõned näited. Üks neist joonistest käib naftareostuse kohta, täpsemalt, tankeritelt lekkinud nafta hulga kohta viimase poole sajandi vältel. Tõepoolest — suurõnnetused naftatankeritega, mille tagajärjel voolab merre tuhandeid tonne naftat, on graafikul toodud andmete põhjal märgatavalt vähenenud.

Eriti viimase kahekümne aasta jooksul, kui sedasorti õnnetused on Taiustatud valikute raamatud peaaegu täielikult ära hoida. Igas graafikus on arvuliselt ära toodud kõige hullem aasta vastava indikaatori puhul.

Naftareostuse joonisel oli kõige hullem aastamil tankeritelt lekkis vette tonni naftat. Siia kõrvale võiks aga panna Seega oli selle üksikjuhtumi puhul tegemist suurema naftareostusega kui naftaleketelt justkui kõige hullema aasta peale kokku. Deepwater Horizoni juhtum aga graafikus ei kajastu, kuna Taiustatud valikute raamatud on arvestatud vaid laevadelt lekkinud naftat. Ja üldse — praeguseks on juba Taiustatud valikute raamatud kõik aru saanud, et võrreldes toornafta lekkimisega on palju Karjaarivoimalused kvalifitseeritud kaubanduse jaoks probleem naftasaaduste, nii mikro- kui ka makroplasti, akumuleerumine veeökosüsteemides.

Taiustatud valikute raamatud

Kui Üksteist protsenti Nii et see arv on tõesti vähenenud ka absoluut­skaalal. Nii et kui võrrelda parajas toitumuses inimeste hulka maailmas praegu ja pool sajandit tagasi, siis mitteparajas toitumuses on nad siis ala- või ülekaalu­lised inimeste osakaal ei näita sugugi nii ilmselget langustrendi: 1,5 miljardit mitteparajas toitumuses inimest pool sajandit tagasi versus 2,8 miljardit mitteparajas toitumuses inimest praegu.

Parajas toitumuses inimesi on proportsionaalselt sama palju — üks häda on lihtsalt asendunud teisega. Ülekaalulisus tekitab samamoodi ränki terviseprobleeme, kuigi tõsi on, et eriti väikelaste puhul on ületoitumuse Taiustatud valikute raamatud oluliselt leebemad kui alatoitumuse puhul.

Teisalt jälle on alatoitumust väga lihtne leevendada. See ei ole oma olemuselt keeruline probleem, mida ei saaks lahendada materiaalsete vahenditega toit või raha, mille eest toitu hankida. See on keeruline asi lahendada süsteemi tasandil, aga mitte konkreetse inimese puhul, kes nälgib. Ülekaalulisus on aga sootuks keerulisem pähkel pureda. Seda nii süsteemi kui ka indiviidi tasandil. Raha, tervislikud toiduvalikud, fat­shaming, perearsti soovitused, abikaasa muretsemine, jõulukingiks saadud spordi­klubi aastakaart — see kõik ei pruugi mõjuda, ja inimene ei saa ikkagi oma hädadest priiks.

Ükskõik kui faktiteadlik on tema maailmavaade … Kolmanda näitena üks headest asjadest.

Raamatu lugemine

Mille poolest on see hea, et ohustatud liikide arv maailmas kerkib?! Isegi kui sisse arvestada suurenenud teadlikkus looduse ohustatuse kohta või asjaolu, et tänapäeval on loodusteadlastel ja -kaitsjatel palju parem ülevaade väga paljude liikide arvukuse kohta, on vaieldamatu tõsiasi see, et järjest enam liike liigub üha kiiremini peatse väljasuremise poole.

Üks asi on see, et looduskaitsealasid ja rahvusparke hakati tasapisi rajama alles XIX sajandi lõpul enne seda oli maailmas ehk kümmekond ala, mis mingil moel olid kuulutatud kaitsealuseks ja Taiustatud valikute raamatud maa-alade looduskaitse alla võtmine läks lahti alles pärast Teist maailmasõda. Teine asi on aga see, et valdav osa maailma looduskaitsealasid, eriti maismaaökosüsteemide omi, on paigutatud nendele aladele, kus inimesed nagunii midagi väga ei ehita ega ka põldu hari.

Maailma suurim looduskaitseala on Gröönimaa rahvuspark, mis katab ligi miljon ruutkilomeetrit ja sellest hoolimata ei kuulu see ühegi Gröönimaa valla alla, kuna saare kirdeosas on ajalooliselt puudunud püsiasustus välja arvatud paarkümmend sealsetes uurimisjaamades töötavat teadlast. Globaalpoliitilises mõttes sarnaneb uute looduskaitsealade rajamine meie enda maavahetuse skeemiga. Pealtnäha õilsusest pakatavad poliitikud kuulutavad välja uusi looduskaitsealasid, mis asuvad perifeerias või kus kaitstav elupaik või ökosüsteem on juba hävinud või hävitatud; ja kaitse alla Taiustatud valikute raamatud võtmata need elu paigad, mis seda hädasti vajavad.

Ent kus on võimalik tulusat äri ajada, sh loodusressursside ära- ja väärkasutamise arvelt. Järgmine graafik on selle raamatu kõige dramaatilisem.

E-raamatute ostmine

See kujutab minu eluea jooksul toimunud uskumatut, tõesti maailma muutvat laste arvu vähenemist naise kohta. Langustrend on tõepoolest ilmne — ligikaudu viie lapse asemel Vahepeal oli sajandi või poole­teise jooksul sündimus tasakaalust väljas — naised sünnitasid keskeltläbi neli sigimisikka jõudvat järglast —, ent nüüd on see tasakaal taastunud, sest sigimisikka jõuab taas kaks last. Seda tasakaaluseisundi muutumist ilmestatakse ka graafikutega lehekülgedel 86 ja Nende kohaselt püsis vana tasakaal kusagil ühe miljardi inimese juures kuni enam-vähem XX sajandi alguseni ja peatselt saabuv uus tasakaal jääb alates käesoleva sajandi lõpust püsima ca 11 miljardi juures.

Aga kas see sündimuse vähenemine toob pöörde paremuse poole? On kaks aspekti, mis panevad selles kahtlema.

Raamatute lugemine iPhone’i rakenduses Books

Esiteks Maa kandevõime. Kui palju inimesi suudab Maa välja kannatada? Ületarbimise päev earth overshoot day5mis alles ndatel oli detsembris, on aastatega tasapisi ettepoole nihkunud ning käesoleval aastal jõudis see kätte juba See tähendab, et inimkond on Maalt igal aastal saadud loodusressursid ära tarbinud juba veidi pärast poolt aastat.

Kui praeguse 7,7 miljardi asemel on inimesi 11 miljardit, siis on väga ebausutav, et inimkonna jätkusuutlikkus võiks kasvada. Üleilmne rahvastiku juurdekasv võib ju lähimatel kümnenditel pea nullini pidurduda, aga see tasakaal on arvatavasti formaalne ega too endaga midagi head kaasa.

Nii nagu oli külma sõja ajal tasakaalus tuuma­arsenali võidurelvastumine. Õnneks sai külm sõda enne otsa, kui paugutamiseks läks, aga 11 miljardilisele inimkonnale ei ennusta nii helget tulevikku ükski vähegi asjalik tulevikumudel. Hans Rosling kirjeldab raamatus mitu korda väga sarnase stsenaariumi järgi tekkinud olukorda, kus ta on kutsutud esinema mingile kõrgetasemelisele ja eksklusiivsele nõupidamisele, näiteks rääkima Balmorali viietärni­hotellis suurte investeerimisfondide kapitalijuhtidele ja nende suurklientidele lk tulevikumaailmast.

Oma ettekannetes esitab ta neidsamu graafikuid, mille kohaselt halvad asjad vähenevad ja head kasvavad, ning et tulevikus on maailmas palju rohkem tarbijaid kõiksugu kraamile ja teenustele, mis seni on olnud kättesaadavad vaid läänemaailmas. Rosling ennustab, et kohe-kohe saavad ka aafriklastest ja aasialastest sama tublid tarbijad, nagu seni on olnud eurooplased ja põhjaameeriklased ning Aasia ja Aafrika turud kujunevad lähi­tulevikus kõige kasumlikumaks.

Õigus võrdselt tarbida läbib raamatut väga selge ideoloogilise joonena. Riiki või rahvast iseloomustavaid mis tahes näite — külmkappide arv, HIVi nakatunud, SKT, CO2 emissioon, jne — tuleb Roslingite meelest alati arvestada per capita ehk inimese kohta. Selle printsiibi kehtivust ilmestatakse raamatus näitega Hiina ja India kasvuhoonegaaside emiteerimise kohta lkmis on teada näide selle kohta, miks näiteks Pariisi kliimalepe jäi nii hambutuks, nagu ta jäi.

India väitis, et neil on õigus saastada sama palju kui lääneriikidel tööstusrevolutsioonist saati kokku. Mis sest, et nad alustasid saastamisega hiljem, ja mis sest, et nüüdseks on teada selle mõju ja tagajärjed. Maailm on Indiale võlgu sajandijagu kivisöepõletamist või mingit muud odavat energiat ,6 sest nemadki soovivad jõukale elujärjele saada.

See­pärast lepitigi Pariisis kokku, et kõik käib riikide vabatahtlikkuse alusel. India lõpuks liitus kokkuleppega, Taiustatud valikute raamatud seadis endale tagasihoidlikud ees­märgid, lisaks lubasid arenenud riigid neile väga palju arenguabi päikese­paneelide jms näol. Vaidlemine emissiooni üle riigi kohta oli mõttetu, kui riikide rahvaarvud erinesid nii suurel määral. Aga kas ikka Taiustatud valikute raamatud kasvuhoonegaaside emiteerimise ja ülekaalulisuse kokkuarvutamine riigipõhiselt sama?

See on sama ainult siis, kui meil on maailma lõputu hulk.

Taiustatud valikute raamatud