Maailma kaubanduse infosusteem

WTO on tõestanud oma positsiooni, demonstreerides, et reeglitel põhinev kaubandussüsteem saab aidata vältida protektsionistlikke tagasilööke. Viimase aasta jooksul on Eesti pidanud ambitsioonikaid kaubanduskokkuleppeid Lõuna-Koreaga tähtsaks ning toetanud vabakaubanduslepingu kiiret sõlmimist, sest kompromiss, mis on läbi räägitud, on soodne ja kasulik Euroopa Liidule tervikuna ka siis, kui üksikute tööstusharude huvid võivad olla kaitstud erinevalt. Arvan, et kuulatakse, ja just seepärast, et Eesti räägib vaba kaubanduse olemusest ja edukusest mitte majandusteooriate põhjal, vaid aastase kogemuse põhjal. OECD majandusülevaade valmis huvitaval ajal — majanduskriisi ajal — ning on seda väärtuslikum, et annab Eesti majandusele professionaalse ja sisepoliitikast mõjutamata hinnangu. IMF peab võimalikuks, et majanduskasvu taastumine Eestis algab Selleks näib aga Vene poolel tahe puuduvat.

Marina Kaljurand Välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Muidugi oleks see üleskutse kõlanud võimsamalt ja olnud suurema kaaluga, kui seda oleks öeldud mõnele suurriigile. Ometigi öeldi seda Eestile. See oli kompliment ja hinnang senisele majanduspoliitikale ning palve jätkata samamoodi.

Võib ju küsida, kui palju üldse teatakse või kuulatakse üht väikest avatud majandusega, ekspordile orienteeritud väikeriiki, mis sõltub väga suurel määral kaubavahetusest. Arvan, et kuulatakse, ja just seepärast, et Eesti räägib vaba kaubanduse olemusest ja edukusest mitte majandusteooriate põhjal, vaid aastase kogemuse põhjal.

Teenustekaubandus

Loodetavasti võetakse meist ka eeskuju, sest Eesti oma reformi- ja majanduskogemusega on korduvalt ületanud rahvusvahelise uudisekünnise, näiteks Vaatamata sellele, et Euroopa Liit ja WTO erinevad teineteisest oluliselt nii liikmetelt, töövormidelt, põhimõtetelt kui ka otsustusmehhanismidelt, ühendab neid arusaamine, et riikide ja rahvaste Maailma kaubanduse infosusteem oluline koostisosa on reeglitele allutatud kaubandus — nii regionaalne kui ka globaalne.

Eesti rahvusvahelises väliskaubanduspoliitikas Eestile on mõlemad organisatsioonid Maailma kaubanduse infosusteem osaleda rahvusvahelise väliskaubanduspoliitika kujundamisel ja elluviimisel. Iseenesest mõistetavalt toetab Eesti mõlemas organisatsioonis vaba ja avatud kaubandust.

Ma julgen väita, et Eesti seisukohad kaubanduse osas on euroopalikumad kui paljudel Euroopa Liidu liikmesriikidel ja Euroopa Liidul tervikuna ning liberaalsemad kui enamikul WTO liikmesriikidel ja WTO-l tervikuna, rääkimata WTOsse mittekuuluvatest riikidest.

Kuidas ma võtan endale õiguse väita midagi nii julget? Kui vastata lühidalt, siis seetõttu, et alates 90ndate reformidest on Eesti eesmärgiks olnud vaba, avatud ja ettevõtlussõbraliku majanduse loomine ja jätkusuutlik arendamine.

Eesti oli riik, mis kümme aastat tagasi WTOsse astudes ja viis aastat tagasi Euroopa Liitu astudes pidi oma majandust lisaks reguleerima, et vastata nimetatud organisatsioonide reeglitele ja esitatud ühinemistingimustele. See ei olnud tavapärane, sest reeglina peavad riigid oma majandust liberaliseerima ja tollitariife langetama. Kui vastata pikemalt, tuleks rääkida Eesti huvidest ja eesmärkidest nimetatud organisatsioonides.

Kaubandus ja areng

Euroopa Liidus kuulub väliskaubandus Euroopa Liidu pädevusse ning liikmesriike esindab Euroopa Komisjon. Seega Eesti osaleb komisjoni esindatava Euroopa Liidu kaubanduspoliitika kujundamisel ja rakendamisel. Eesti võib WTOs sõna võtta, osaleda diskussioonides, avaldada oma arvamust, kuid nendes piirides, mis on kokku lepitud Euroopa Liidus. Euroopa Liidu kaubanduspoliitika on hea näide sellest, kuidas Euroopa Liit kujundab ühiseid seisukohti ja räägib ühel häälel.

Globaliseerumine ja vabakaubandus WTO roll globaalse kaubanduse reeglite kujundamisel on olnud viimastel aastatel pideva tähelepanu objektiks. Vaba kaubanduse toetamine ja protektsionismi vältimine on saanud hoopis teistsuguse tähenduse tingimustes, kus mitmed riigid rakendavad protektsionistlikke meetmeid.

Nende seas ka WTO liikmed ja G riigid ehk riigid, kes peaksid olema eeskujuks Maailma kaubanduse infosusteem sõnades kui ka tegudes.

Maailma kaubanduse infosusteem

Oma liikmestriigi ja 23 liitumisprotsessis oleva riigiga on WTO ainus organisatsioon, mis esindab WTO on tõestanud oma positsiooni, demonstreerides, et reeglitel põhinev kaubandussüsteem saab aidata vältida protektsionistlikke tagasilööke. Suuresti just sellepärast ei ole maailma majanduskriis kujunenud kriisiks maailmakaubanduses, ehkki ülemaailmsed kaubandusmahud on märkimisväärselt vähenenud. WTO iga-aastase ülevaate kohaselt väheneb maailmakaubanduse käive tänavu kümme protsenti, langedes Globaalsel tasandil räägivad majanduseksperdid ühel häälel, et väljapääsuks majanduskriisist on kaubanduse elavdamine ja inimeste tarbimiskindluse taastamine.

Enamik WTO liikmesriikidest on seda meelt, et Doha läbirääkimistevoor jõuaks kiire ja eduka lõpuni.

Maailma kaubanduse infosusteem

Kuigi poliitilised liidrid kinnitavad, et Doha arenguvooru läbirääkimiste tulemuslik lõpetamine võib tuua maailmamajandusele sadu miljardeid eurosid, ei ole nad — peamiselt siseriiklike poliitiliste põhjuste tõttu — alati valmis lõplike kompromisside ja otsuste langetamiseks. Väga oluline on WTO liikmeskonna edasine laienemine, mis omakorda tähendab WTO reeglite järjest laialdasemat tunnustamist.

Tänapäeva globaalset majandust peavad reguleerima üldiselt tunnistatud printsiibid, põhimõtted ja reeglid. Selline reguleeritus annab ettevõtjatele majandussuhetes lisagarantiisid ning aitab kaasa etteaimatava ja stabiilse majanduskeskkonna loomisele: kehtivad ühtemoodi arusaadavad reeglid, riikide ühepoolsete kaubandust piiravate meetmete kehtestamine on allutatud kontrollile, k.

WTO analüüs näitab ilmekalt, et valdava osa protektsionistlikest meetmetest on kehtestanud WTOsse mittekuuluvate riigid. Vabakaubanduspõhimõtete levik Praegu peab 23 riiki WTOga liitumiskõnelusi, mõned neist üle kümne aasta. Nende seas ka Venemaa.

Eesti on maailma e-kaubanduse indeksis 14. kohal

Venemaa WTOsse vastuvõtmine on ainuke võimalus allutada Venemaa WTO kehtestatud kaubandusreeglitele või õigemini — mingisugustelegi reeglitele. Paraku tulevad Venemaalt väga vastakad signaalid riigi kavatsuse kohta liituda WTOga. Poliitilisel tasandil räägitakse soovist lõpetada liitumiskõnelused võimalikult kiiresti, tegudes loodi aga Venemaa initsiatiivil alates 1. Viimaseks näiteks Maailma kaubanduse infosusteem Seda tehakse tolliliidus, mis omakorda tähendab, et ka seni suhteliselt madalate tollitariifidega Kasahstan tõstab oma tariife.

Venemaa senine ettearvamatu kaubanduspoliitika ei loo Maailma kaubanduse infosusteem keskkonda kaubandussuhete arenguks, pigem takistab seda. Euroopa Liidu ja Eesti seisukohalt on oluline Venemaa võimalikult kiire WTOsse astumine, kuid mitte erandeid välja kaubeldes ja aega venitades, vaid täites kõiki kehtestatud tingimusi ja võetud kohustusi.

Selleks näib aga Vene poolel tahe puuduvat. Euroopa Liit jagab seisukohta, et kaubanduspoliitika peab tuginema eeldusele, et Euroopa majanduslik heaolu on lahutamatult seotud maailma teiste regioonide omaga ning vastus suurenevale globaalsele konkurentsile ei ole kaitsta ELi õiglase konkurentsi eest, vaid jätkuvalt kasvav avatus suhetes nii kodus kui ka võõrsil.

Kuigi ollakse ühiselt seisukohal, et ELil on juhtroll parimate praktikate ja reeglite edendamisel, on nende reeglite omavaheline kokkuleppimine vahel väga raske. Nagu ka mitmete teiste Euroopa Liidu poliitikate puhul, on kaubanduspoliitikas riikide seisukohad tihti erinevad.

On riike, kes põhimõtteliselt toetavad vaba ja avatud kaubandust, on riike, kes püüavad aktiivsemalt kaitsta oma ja seeläbi ka Euroopa Liidu turgu, et mitte öelda — kalduvad pehme protektsionismi poole. Ei ole erandlik, et Euroopa Liidu Nõukogu kaubanduspoliitika komitee TPC — Trade Policy Commitee, endine komiteenimetus muutus Lissaboni lepingu jõustumisega arutelud võivad olla pikad ja emotsionaalsed, sest püütakse leida kõigile sobivaid lahendusi.

Eesti kuulub Euroopa Liidus nende riikide hulka, kes toetavad liberaalset ja vaba kaubandust. Kui küsida, mis on Eesti eesmärgid Euroopa Liidu väliskaubanduspoliitikas, siis sellele saabki vastata lühidalt, et lisaks Eesti ettevõtjate huvide edendamisele on Eesti huviks võimalikult hästi toimiv Euroopa Liit ka väliskaubanduse kontekstis.

Maailma kaubanduse infosusteem

See omakorda tähendab, et kui läheb hästi Euroopa Liidul tervikuna, läheb hästi ka igal üksikul liikmesriigil, sealhulgas Eestil. Euroopa Liidu vabakaubandussuhted Alljärgnevalt toon mõned näited viimastest elavatest diskussioonidest TPCs ja Eesti seisukohtadest. Nimetatud uued lepingud on olemuselt ulatuslikud, mis tähendab, et traditsiooniliste kaubandusteemade kvoodid ja tollimaksud kõrval sisaldavad need ka muid kaubandusega seotud valdkondi — teenused, riigihanked, intellektuaalse omandi kaitse jms.

Kõige kaugemale on jõutud ELi ja Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu läbirääkimistega. Seda lepingut on räägitud läbi mitu aastat, leping on ambitsioonikas ja lõppkokkuvõttes kasulik mõlemale poolele ning sellega on nõus kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.

  • Mis on valik borsil kauplemise voimalus
  • 5 parimat kaubanduse cryport saidi ulatust
  • Kaubandus ja areng | Välisministeerium
  • Teenustekaubandus | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
  • Matrix CFD maakler ulevaade
  • Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Kaubandus- ja Arengukonverents – Vikipeedia
  • Treasury Bond Trading strateegiad
  • Avaleht Kaubandus ja areng Kaubandus ja areng Kaubandus ja investeeringud võivad olla väga oluliseks instrumendiks majandusarengu edendamisel.

Kuid siis tulevad mängu siseriiklikud huvid ja lobitöörühmad, eelkõige autotööstuse omad. Mitme Euroopa Liidu liikmesriigi autotööstus näeb Koreas endale konkurenti ja need liikmesriigid olid kuni viimase hetkeni valmis lepingut selle nimel pidurdama.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Kaubandus- ja Arengukonverents

Muidugi tuleb erinevate tööstusharude esindajaid mõista — nemad peavad võitlema ja seisma oma esindatavate ettevõtete huvide eest. Ning kui Maailma kaubanduse infosusteem või teine huvigrupp on Euroopa Liidu liikmesriigis tugev ja mõjukas, mõjutab see ka selle riigi käitumist. Viimase aasta jooksul on Eesti pidanud ambitsioonikaid kaubanduskokkuleppeid Lõuna-Koreaga tähtsaks ning toetanud vabakaubanduslepingu kiiret sõlmimist, sest kompromiss, mis on läbi räägitud, on soodne ja kasulik Euroopa Liidule tervikuna ka siis, kui üksikute tööstusharude huvid võivad olla kaitstud erinevalt.

Eesti on toetanud Euroopa Komisjoni ja neid liikmesriike, kes peavad üksikute tööstusharude huvidest olulisemaks suurt pilti — Euroopa Liidu majandushuvisid tervikuna.

Oleme lähtunud sellest, et oluline on lepingu tasakaal ning Euroopa Liidu kui terviku huvid. Seetõttu loeme kogu Euroopa Liidu võiduks seda, et leping Nüüd jääb loota, et leping läbib võimalikult kiiresti lepinguosaliste juriidilised protseduurid ja jõustub võimalikult pea. Majandushuvide kõrval Maailma kaubanduse infosusteem saa jätta tähelepanuta vabakaubanduslepingute poliitilist tähtsust.

Vabakaubandusleping Koreaga saab oleme esimene omataoline ulatuslik vabakaubandusleping, mille sõlmimise võimalus on Euroopa Liidul praegu reaalne.

Oluline on ka see, et kuigi Euroopa Liidul on tihedad ja vastastikku kasulikud partnerlus- ja majandussuhted USAga, sealhulgas aktiivsed kaubandussuhted, on Euroopa Liit ja USA ka konkurendid ning ka USA ja Korea peavad läbirääkimisi vabakaubanduslepingu sõlmimise üle. Ei ole vähetähtis, kes selle esimesena sõlmib ning saavutab sellega lisaks majanduslikule võidule ka poliitilise võidu.

Veho langes küberrünnaku ohvriks, ettevõtte infosüsteemid valdavalt ei tööta

Muidugi tuleb alati hinnata ja kaaluda iga kokkukeppe detaile, kuid ei tohi jätta nägemata tervikpilti, muidugi tuleb alati kaitsta oma riigi huve, kuid tuleb näha Euroopa Liidu kui terviku huvisid ning olema selle nimel valmis kompromissideks.

Just seda ma nimetangi euroopalikuks suhtumiseks, mida Eesti toetab ning käitub euroopalikumalt kui mitmed teised liikmesriigid.

Kuigi mitmed Euroopa Liidu vabakaubanduse läbirääkimised alles käivad lisaks eelnimetatud riikidele on käimas läbirääkimised Pärsia lahe piirkonna riikidega, Liibüa ja Kanadagaon TPCs alanud arutelud selle üle, kas üldse ja kui, siis kellega, võiks Euroopa Liit alustada järgmisi vabakaubanduse läbirääkimisi.

On selge, et ei ole otstarbekas pidada üheaegselt liiga palju läbirääkimisi, kuid samuti ei ole kõige õigem oodata praeguste läbirääkimiste lõppu ja alles seejärel alustada uusi.