Tulevased tehingud ja uhe osa voimaluste valikud, Võla- ja lepinguõigus

Kokkulepe, millega välistatakse või piiratakse vastutust õigusvastaselt ja tahtlikult kahju tekitamise eest, on tühine. Kui võlausaldaja või kolmas isik, kellele kohustus tuleb täita, keeldub kviitungit välja andmast, võib võlgnik oma kohustuse täitmisest kuni kviitungi saamiseni keelduda. Kõik lepingud saadetakse sulle meili teel ja nõuded lisatakse otsekohe sinu portfelli. Varem asusid peamise turu ja järelturu investeeringud sinu portfelli ülevaates kahes eraldi osas, nüüd aga näed sa tervet portfelli ühe ja ühtse ülevaatena. Käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest.

Binaarsete valikute paljastamine Logi sisse Centras Stock Trading strateegia

Seal näed ülevaadet, millised nõuded sa oled valinud. Praeguses etapis on sul võimalik eemaldada nõudeid nimekirjast ükshaaval või kustutada kõik valikud. Samuti saad sa eraldi vaadata iga valitud nõude lepingu eelvaadet, kui klõpsad vastavat dokumentide osa. Loe kindlasti kõik dokumendid hoolikalt läbi. Kui oled oma valiku üle vaadanud ja ostu sooritamiseks valmis, pead selle kinnitamiseks kasutama enda valitud verifitseerimismeetodit mobiil-ID, SMS või konto parool ning nõustuma tingimustega.

Kõik lepingud saadetakse sulle meili teel ja nõuded lisatakse otsekohe sinu portfelli. Ja ongi kõik. Kiire ja lihtne viis, kuidas osta järelturult mitu nõuet korraga. Loodame, et see võimalus hoiab sul kõvasti aega kokku ja aitab teha veelgi edukamaid investeeringuid. Ühtne ülevaade kogu portfellist Seadsime eesmärgiks, et sul oleks oma portfelli varasemast lihtsam vaadata — ja seda eriti juhul, kui sa investeerid ühe laenu mitmesse etappi või ostad nõudeid järelturult.

  • Methode de Trading Option Binere
  • See tähendab aga sisuliselt, et laenuvõtja tegi tehingu olukorras, kus ta ei olnud sunnitud tehingut tegema, vaid tal oli kasutada ka mõistlikke alternatiive, st laenuvõtja ei olnud tegelikult sundolukorras TsÜS § 86 lg 2 mõttes.

Varem asusid peamise turu ja järelturu investeeringud sinu portfelli ülevaates kahes eraldi osas, nüüd aga näed sa tervet portfelli ühe ja ühtse ülevaatena. Investeeringud koondatakse kokku rühmadeks, nii et sul on lihtne vaadata, kas sul on ühes laenus nii peamise turu kui ka järelturu investeeringuid ja kui palju neid täpselt on.

Lisaks on sul võimalik näha, kuidas sa mingisse laenu investeerisid, ehk et kas tegid seda manuaalselt või Auto Investi kasutades. Samuti saad sa rakendada tervet hulka filtreid, et leida kiiresti ükskõik milliseid andmeid, mida sul vaja läheb. Sinu portfelli ülevaate lehekülg on saanud samuti täiesti uue kujunduse ja sisaldab nüüd rohkem infot kui varem. Nüüd on sul võimalik vaadata tuleviku tulusid kuude kaupa ja näha oma portfelli hetkeseisu põhjal prognoositavaid laekumisi kuust kuusse.

Samuti lisasime portfelli ülevaate leheküljele hajutatuse skoori ja skeemi, mis näitab su portfelli laenude hajutatust intressimäärade, riikide ja laenutüüpide kaupa.

Konto raporti uuendused Sul on kindlasti hea meel kuulda, et me lisasime terve hulga uusi võimalusi, parandusi ja täiendusi ka konto raporti leheküljele. Nüüd on kõik tehingud loendis saadaval kombineeritud vormis.

Kui kohustust rikkunud isiku näol on tegu majandus- või kutsetegevuses osaleva isikuga, võib õigustatud isik hoolimata võlgniku kohustuse rikkumise vabandatavusest kohaldada õiguskaitsevahendina ka viivist.

Seega, kohustuse rikkumise eest mittevastutamine välistab täielikult võlausaldaja kahju hüvitamise nõude, kohustuse täitmise nõude ja majandus- või kutsetegevuses mitteosaleva isiku puhul ka viivisenõude võimalikkuse. Meedias pälvis palju tähelepanu eelmainitud seaduse § 45 lg 2, mille sisuks oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse § lõike 1 muutmine selliselt, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on vaid 10 aastat, mitte senine 30 aastat.

Selline kolmekordne aegumistähtaja lühendamine on vaieldamatult makseraskustes võlgnike huvides, kuid on põhjustanud pahameelt nõudeõigust omavate isikute seas, kuna võlgnik saab juba 10 aasta möödudes priiks kõiksugu nõuetest, mis temal lasuvad.

VÕS sõnaselge regulatsioon võlgniku õiguse kohta võlausaldajale vastuväiteid esitada väga rikkalik ei ole. Peamiselt sisaldub vastuväidete esitamise regulatsioon isikupaljususega võlasuhetes, kus ühel või teisel võlasuhte poolel on mitu isikut. Seadus seda expressis verbis ei sätesta, aga võlgnikul on võlaõigusseaduse mõttest ja tsiviilõigusliku korra toimimise põhimõtetest tulenevalt alati võimalus esitada võlausaldajale omapoolseid vastuväiteid.

Seda eriti juhul, kui võlausaldaja kohaldab õiguskaitsevahendeid ebaõigesti või on võlausaldaja ise vastuvõtuviivituses, mistõttu võivad mõnede õiguskaitsevahendite kohaldamise võimalused tema jaoks ära langeda. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist nõue aegub seaduses sätestatud tähtaja aegumistähtaeg jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

Seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. Järelikult on aegumistähtaja tundmine eriti tähtis võlausaldajate jaoks. Kuigi võlausaldaja seadusest või tehingust tulenev nõue mingiks teoks või teo tegemata jätmiseks kohustatud isiku jaoks iseenesest ära ei lange, pole võlgnik enam kohustatud oma kohustust ja võlausaldaja nõuet täitma. Võib öelda, et aegumistähtaja möödudes võlgnik võib, aga ei pea võlausaldaja nõuet täita.

Ilmselge on, et pigem nõutud kohustust aegumistähtaja möödudes enam ei täideta. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, kuid see võib pikeneda kümnele aastale, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest.

Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva Forex on Forex aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

Kolme aastane aegumistähtaeg on sätestatud ka alusetust rikastumisest tuleneva nõude puhul, arvestades seda ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Väga oluline on ka TsÜS-i § See sätestab, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku Tulevased tehingud ja uhe osa voimaluste valikud.

Sellest tulenevalt kohus või muu organ ise ei viita vaidluse lahendamisel aegumisele ega hakka seda ka omaalgatuslikult kohaldama. Aegumist võetakse arvesse vaid juhul, kui kohustatud isik seda taotleb. Võib nentida, et selle õigusnormi tundmine on väga oluline võlgniku jaoks, kuna oma õigusi mitte teades võib kohus või muu organ teha tema suhtes negatiivse otsuse, kuigi otsust vastupidiseks muuta oleks olnud äärmiselt lihtne — seda pelgalt aegumisele viidates.

VÕS sõnaselgelt intressi alandamise taotlemise võimalust ette ei näe. Küll leiab Riigikohtu praktikast erinevaid lahendeid, millised intressimäärad täpsemalt öeldes siiski krediidi kulukuse määrad on tarbija jaoks ebamõistlikult koormavad ja heade kommetega vastuolus ning seetõttu tühised. Krediidi kulukuse määr näitab protsentuaalselt, kui suurt kasu saab laenu- või krediidiandja mingil kindlaks määratud perioodil tema poolt väljaantava rahasumma pealt.

Krediidi kulukuse määra arvutamisel võetakse arvesse kõik teadaolevad kulud, mis laenu- või krediidisaajal tuleb tasuda. Ilmselgelt moodustab kõige suurema osa krediidi kulukuse määrast siiski intress, seega võib mööndustega rääkida ka sellest, kui suur intress on Riigikohtu arvates heade kommetega vastuolus.

Hinnates n-ö liigakasuvõtlikke tarbijakrediidilepinguid, on Riigikohus varasemalt leidnud, et puhtalt kõrge intressimäära tõttu ei saa laenulepingut üldjuhul tühiseks pidada.

Argumentidena selle seisukoha kaitseks on toodud isiku põhiseadusest tulenev õigus oma vara vallata, kasutada ja käsutada, ehk võtta vastu ka otsuseid, mis tingimustel laenu võetakse või antakse. Samuti on leitud, et kohus ei tohiks sekkuda isikute vabasse majandustegevusse. Sellest põhimõttest lähtub nüüd ka Eesti kohtusüsteem.

Seadusest tulenevat võimalust intressi alandamist taotleda objektiivse õiguse kohaselt isikul ei ole, küll saab taotleda tarbijakrediidilepingu, mille kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga poolt avaldatud keskmist tarbimislaenude kulukuse määra rohkem kui kolmekordselt, tühistamist. Sellise lepingu tühistamise korral on tühine terve tehing, mitte vaid üks või mõni osa sellest. Tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele.

Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.

Sellest tulenevalt riskib laenuandja, kes tegutseb liigakasuvõtjalikult, sellega, et ta saab suure kasumi asemel tagasi vaid seadusest tuleneva intressimääraga laenuraha. Võlanõustamise all võib mõista nii sotsiaalset teenust kui oma kutsetegevuses tegutsevate juristide ja advokaatide pakutavat nõustamisteenust. Õigusbüroodes tegutsevate juristide jaoks on võlanõustamine üheks osaks nende töös kohtus esindamise, lepingute koostamise jms kõrval.

Võlanõustamise üldiseks eesmärgiks on võlgniku informeerimine tema subjektiivsetest õigustest ja temal lasuvatest juriidilistest kohustustest.

Oma ala eksperdid saavad hädasolijaid aidata ka selles osas, millist strateegiat peaks võlgnik kasutama, et enda huve edaspidiselt võimalikult vähe kahjustada. Samuti on võlanõustamise eesmärgiks leida viis, kuidas tekkinud olukorras kõige efektiivsemalt ja väikseimate kadudega välja tulla. Solidaarvõlgniku tagasinõue Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt solidaarvõlgnikudvõib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust Tulevased tehingud ja uhe osa voimaluste valikud, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu solidaarvõlgniku tagasinõuevälja arvatud talle endale langevas osas.

Mine EstateGuru. Osta järelturult korraga rohkem Kui sa osaled aktiivselt meie järelturul, siis meeldib see muudatus sulle kindlasti väga.

Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel ehk legaaltsessiooni ühe eriliigiga. Kui võlausaldaja on ühe solidaarvõlgniku tema kohustusest vabastanud, on teistel võlgnikel tagasinõudeõigus solidaarkohustusest vabastatud võlgniku vastu osas, mis langeb sellele võlgnikule solidaarvõlgnike omavahelises suhtes.

Practice Areas

See ei kehti, kui võlausaldaja vähendab oma nõuet ulatuses, mis langeb solidaarvõlgnike omavahelises suhtes võlgnikule, kelle suhtes võlausaldaja nõudest loobus. Kui solidaarvõlgnik ei esita võlausaldaja nõudele vastuväidet, mille oleks võinud esitada iga solidaarvõlgnik, ei ole tal teiste solidaarvõlgnike suhtes tagasinõudeõigust osas, milles solidaarkohustus oleks vähenenud vastuväite esitamise korral, välja arvatud juhul, kui ta vastuväite aluseks olevat asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma.

Võlgade sissenõudmine ja võla loovutamine Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule nõude loovutamine. Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamine on käsutustehing, mille sisuks on võlaõigusliku nõude tehingu alusel ülekandmine seniselt võlausaldajalt uuele võlausaldajale. Üheks enimlevinumaks näiteks nõude loovutamise puhul on inkassoettevõtete tegevus. Nemad omandavad võlausaldajatelt, kelle nõue võlgniku vastu on muutnud sissenõutavaks, nende nõudeõigused ja tegelevad võla edasise sissenõudmisega ise edasi.

Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. Loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Kui nõue läheb võlausaldajalt teisele isikule nõude omandaja üle seaduse alusel, kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja tahteavalduseta.

Lepitusmenetlus Lepitusmenetlus lepitusseaduse tähenduses on poolte vabatahtlikkusel põhinev konfidentsiaalne tegevus, mille käigus lepitaja toetab lepitusosaliste suhtlust eesmärgiga aidata neil leida vaidlusküsimusele lahendus. Lepitaja võib lepituse asjaolude ja lepitusmenetluse kulgemise põhjal esitada pooltele omapoolse lahendusettepaneku.

Lepitusmenetlusega tsiviilasjas on tegu juhul, kui vaidlus tuleneb eraõigussuhtest ning on lahendatav maakohtus. Teatud seadusega sätestatud tingimustel võib lepitusmenetlus olla ka kohustuslikuks kohtueelseks menetluseks. Lepitajaks võib erinevate asjaolude esinemisel olla nii lepitusmenetluse poolte valitud füüsiline isik, vandeadvokaat, notar kui ka riigi või kohaliku omavalitsuse lepitusorgan. Kohustuse täitmine ja kohustuse ITM binaarsetes voimalustes kvaliteet Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Lisaks tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, Tulevased tehingud ja uhe osa voimaluste valikud arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui täitmine vastab neljale olulisele tingimusele. Kohustus peab olema täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

Account Options

Tähtis on ka võlaõigusseaduse sättest tulenev eeldus: kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.

Tänu sellele sättele läheb pärast täitmise vastuvõtmist nõuetele mittevastava kohustuse täitmise tõendamise koormis üle võlausaldajale ehk täitmise vastuvõtnule.

Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

Osta järelturult korraga rohkem

Majandus- või kutsetegevuses isik peab lisaks oma kohustusi täitma sellise kvaliteediga, mis vastab keskmisele samal tegevusalal tegutsevate isikute sama kohustuse täitmise kvaliteedile. Kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja sellesse liiki kuuluvad asjad on erineva kvaliteediga, peab võlgnik kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga asjaga.

Kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja võlgnik on kohustuse täitmiseks kõik omapoolselt vajaliku teinud, sealhulgas omandanud selliste liigitunnustega asja või eraldanud asja teistest samade liigitunnustega asjadest, siis loetakse, et kohustuse esemeks on omandatud või eraldatud asi. Lisaks lasub kohustatud isikul hoolsuskohustus. Juhul, kui kohustus seisneb mingi kindlaksmääratud asja üleandmises, peab kohustatud isik asja eest kuni üleandmiseni hoolitsema mõistlikul viisil.

Kohustuse üleminek Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Seega, et kohustus läheks üle kolmandale isikule, on vaja kolmanda isiku enda ja ka võlausaldaja nõusolek.

Kui võlausaldaja on kohustuse ülevõtmisega eelnevalt nõustunud, loetakse kohustus ülevõetuks kohustuse ülevõtmise lepingu sõlmimise ja sellest võlausaldajale teatamisega. Võlausaldaja ei või eelnevalt antud nõusolekut tagasi võtta, kui ta ei ole jätnud endale sellist õigust nõusolekut andes. Sama kohustuse üleminekul mitmele isikule eeldatakse, et need isikud vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt.

Kohustuse ülevõtja võib võlausaldaja nõudele lisaks enda vastuväidetele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlausaldaja ja senise võlgniku vahelisest õigussuhtest, välja arvatud vastuväited, mis kuulusid senisele võlgnikule võlausaldaja vastu isiklikult.

Stock Options Play Parim viis tootajate jagamise voimaluste arakasutamiseks

Samuti ei või ta senise võlgniku nõuet võlausaldaja nõudega tasaarvestada. Kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale kohustusega ühinemine. Lepingu ülevõtmine ja ettevõtte üleminek Lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud. Lepingu ülevõtmise puhul pole tegu üksikute kohustuste ülevõtmisega, vaid käsutuse esemeks on lepingupoole positsioon tervikuna.

Tegu on üldõigusjärglusega, millest Tulevased tehingud ja uhe osa voimaluste valikud lähevad lepingu ülevõtjale üle nii üleandja õigused kui kohustused.

Võlaõigusseaduse kohaselt võib toimuda ka ettevõtte üleminek. Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.

Seega kõik eelmises lauses nimetatu läheb ettevõtte üleminekul ettevõtte omandajale üle. Üleantava ettevõtte senise ärinime kasutamise õigus läheb üle omandajale, kui see ei ole vastuolus seaduse või kolmanda isiku õigustega ja lepingupoolte kokkuleppest ei tulene teisiti.

Ärinime üleminekut ei takista asjaolu, et omandaja jätkab tegevust muus õiguslikus vormis kui üleandja, kui omandaja järgib ärinime kohta seaduses sätestatud nõudeid. Võlaõigusseadus võimaldab lepinguga üle anda ka organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks oleva ettevõte ühe osa ehk käitise.

Käitis peab vastama kõikidele ettevõtte tunnustele: ta peab olema majanduslikult omvahel seotud õiguste ja kohustuste kogum, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Intress ja viivis võlasuhtes Intress ja viivis on võla- ja lepinguõiguses keskseteks instituutideks. Intressi mõistet pole võlaõigusseaduses ega teistes seadustes legaaldefinitsioonina avatud.

Üldiselt levinud on arvamus, et õigusteoreetilise liigituse alusel jaguneb intress kasutusintressiks ja viivitusintressiks ehk viiviseks.

Seega on intress oma olemuselt suurem koondmõiste, kuhu alla mahub kaks intressi alaliiki. Nagu eelpool mainitud, pole kasutus intressi mõistet Eesti seadusandluses legaaldefinitsioonina defineeritud.

Samas on õigusteadlaste ja praktikute seas valitsev arusaam, et kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. Näiteks maksuõiguse üldosa norme koondava maksukorralduse seaduse edaspidi MKS § lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Oma sisult on VELA Trading Systems kohustus sarnane pigem võlaõigusliku viivise ehk viivitusintressi maksmise kohustusega, mitte kasutusintressi tasumise kohustusega, mida tuntakse, nagu korduvalt toonitatud, intressi mõiste all.

Võlaõiguse tundjale on selge, et MKS § lg-s 1 sätestatu pole tasu raha kasutamise eest, vaid raha maksmisega viivitamise eest tasuda tulev täiendav rahaline kohustus. Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. Parasjagu kehtiva intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kui lepinguga on ette nähtud teistsugune intressimäär, mis tuleneb võlaõigusseaduses sätestatust, kohaldatakse tsiviilõiguses kehtivast privaatautonoomia põhimõttest tehingupoolte valitud intressimäära. Väljaspool majandus- või kutsetegevust tegutsevate isiku vahel sõlmitud laenulepingute puhul eeldatakse, et tegu on intressivaba laenuga. St selleks, et laenuandjal oleks võimalus ja õigus nõuda võlgniku käest ka intressi, tuleb selles eraldi kokku leppida.

Kui intressi tasumise kohustuses on isikud kokku leppinud, aga pole kokku lepitud intressi määras, kohaldatakse seadusest tulenevat intressimäära. Teiseks intressi siin üldmõiste tähenduses alaliigiks on viivitusintress ehk viivis.

Viivise õigusliku olemuse sätestab VÕS § Selle kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi viivisarvates kohustuse Lester Ulikooli strateegia muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Intressi arvutatakse protsendina võlgnetavalt summalt.

Riigikohus on leidnud, et seadusest tuleneva viivisenõude mõte Jakarta automatiseeritud uue polvkonna kauplemissusteem esmajoones lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja ka üldiselt hüvitatava kahju suuruse arvestamist.

Viivist võib õiguskaitsevahendina nõuda alati, sõltumata sellest, kas võlausaldaja on varalist kahju ka reaalselt kannatanud. Oluline on tähele panna, et viivist saab nõuda ainult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ehk kohustus, millega viivitatakse, peab seisnema ainult rahasumma tasumises.

Kui võlgnik viivitab nt mõne vallasasja nagu auto, raamat vms üleandmisega, ei saa sellise kohustuse mitteõigeaegse täitmise eest nõuda viivist. Kõne alla saab tulla mõnede muude õiguskaitsevahendite rakendamine. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist.

Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega ei saa viivist nõuda viiviselt ega kasutusintressilt. Täitmise kviitung, võladokumendi tagastamine, tagatis Võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi täitmise kviitung.

Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi. Kui võlgniku asemel täidab kohustuse kolmas isik, võib täitmise kviitungit nõuda nii võlgnik kui ka kolmas isik. Kui kviitung on välja antud põhikohustuse täitmise kohta, siis eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja või kolmas isik, kellele kohustus tuleb täita, keeldub kviitungit välja andmast, võib võlgnik oma kohustuse täitmisest kuni kviitungi saamiseni keelduda.

Sel juhul loetakse võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitanuks. Järelikult, kui võlgnik nõuab pärast oma kohustuse täitmist võlausaldajalt täitmise kviitungi väljastamist, ja viimane sellest keeldub, satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse ja sellest tulenevalt on tema omapoolseid kohustusi rikkunud ning võlgnikul on võimalus kasutada seaduses ette nähtud õiguskaitsevahendeid.

Kui võlgnik on kohustuse kohta välja andnud kohustuse olemasolu tõendava dokumendi võladokumentvõib ta kohustuse täitmisel lisaks kviitungile või selle asemel nõuda võladokumendi tagastamist. Kui võlausaldaja võladokumenti ei tagasta, võib võlgnik nõuda võlausaldajalt kohustuse lõppemise kohta kirjalikku tunnistust.

Kui kohustus on täidetud osaliselt või kui võladokumendil on näidatud Tulevased tehingud ja uhe osa voimaluste valikud võlausaldaja muud õigused või kui võlausaldajal on võladokumendi tagastamata jätmiseks muu õigustatud huvi, võib ta keelduda võladokumendi tagastamisest tingimusel, et ta teeb võladokumendile kohustuse täitmist tõendava pealdise.

Kohtulahendite liigitus

Kui võladokument on võlgnikule tagastatud, siis eeldatakse, et kohustus on täidetud. Kui võlausaldaja keeldub võladokumenti tagastamast või sellele pealdist tegemast või kohustuse lõppemise kohta tunnistust välja andmast, võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest kuni võladokumendi üleandmiseni, sellele pealdise tegemise või tunnistuse väljaandmiseni. Seega jällegi, kui võlausaldaja keeldub võladokumendi tagastamisest või sellele pealdise tegemisest, rikub hoopis tema võlasuhtest tulenevaid kohustusi ja võlgnikul on õigus õiguskaitsevahendite rakendamiseks.

Kui isik peab oma kohustuse täitmiseks andma tagatise, ilma et tagatis oleks täpselt määratletud, või kui tagatise andmine on õiguslike tagajärgede tekkimise tingimus, võib tagatise andja valida tagatise liigi. Tagatis peab piisavalt tagama kohustust ning vajadusel ka intressi ja kulutusi ning võlausaldajal peab Saada BTC elektromi. võimalus tagatis raskusteta rahaks teha.

Näiteks võib eluruumi üürilepinguga ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Kohustuse rikkumine ja õiguskaitsevahendid Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Kui võlgnik ehk õigussuhte kohustatud Tulevased tehingud ja uhe osa voimaluste valikud on oma kohustust võlausaldaja ehk õigustatud poole ees rikkunud, võib võlausaldaja kasutada õiguskaitsevahendeid. Õiguskaitsevahend on üldmõiste, mis hõlmab kõiki võlausaldaja käsutuses olevaid võimalusi likvideerida talle tekkinud negatiivseid tagajärgi või hoida neid ära. Võlausaldaja saab valida järgmiste õiguskaitsevahendite hulgast: 1 nõuda kohustuse täitmist; 2 oma võlgnetava kohustuse täitmisest loobuda; 3 nõuda kahju hüvitamist; 4 taganeda lepingust või öelda leping üles; 5 alandada hinda; 6 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.

Kahju hüvitamine Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Lisaks peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg põhjuslik seos. Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Sellest põhimõttest lähtuvalt on Eesti õigussüsteemis keelatud ka karistuslikud kahjuhüvitised.

Kahju tekitaja peab hüvitama üksnes tekitatud kahju ehk üldjuhul maksma kahjusaajale rahasumma, mis on võrdne tekitatud kahjuga. Kahjuhüvitis ei tohi olla aga niivõrd suur, et kahjusaaja selle tagajärjel ebamõistlikult rikastuks ja satuks hoopis paremasse seisu, kui enne talle kahju tekitamist.

Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel, samuti muudel juhtudel, kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik, võib kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega.

Lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud oluline lepingurikkumine. Seega lepingust taganemiseks ei piisa vaid teise lepingupoole lepingu rikkumisest, vaid lepingu rikkumine peab olema oluline. Lepingupooled võivad lepingut sõlmides ise kokku leppida, mida nad määratlevad olulise lepingurikkumisena, samas sätestab ka võlaõigusseadus näidisloetelu lepingurikkumistest, mida saab pidada oluliseks.

Kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.

UUED VÕIMALUSED: järelturu hulgiostud + ühtne ülevaade portfellist

Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Seega lepingu ülesütlemise korral vabanevad lepingupooled edasiste kohustuste täitmisest, lepingu ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad aga kehtima. Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu kestvuslepingmis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti korraline ülesütlemine.

Kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni erakorraline ülesütlemine.

Kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist.

Ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Tasaarvestus ja tasaarvestuse avaldus Kui kaks isikut tasaarvestuse pooled on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

Tasaarvestus on kujundusõigus, mille kasutamise korral vastastikused samaliigilised nõuded kattuvas ulatuses lõpevad. Tasaarvestus ei ole leping, kuigi tasaarvestust võib kokkuleppeliselt teostada ka lepinguga. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Käendus ja käendaja vastuväited Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku põhivõlgnik võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

Nestle mitmekesistamise strateegia PPT Centras Stock Trading strateegia

Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Käenduslepingu sõlmimiseks on vaja vaid käendaja ja võlausaldaja nõusolekut, võlgniku nõusolek pole tarvilik.

Võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse. Tüüpilisim käendusleping on tarbijakäendusleping.

LSE Events - Prof. David Harvey - The 17 Contradictions of Capitalism

Tarbijakäenduslepingus on käendajaks füüsiline isik. Tarbijakäenduslepingu puhul on oluline kokku leppida ka käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, vastasel juhul on tarbijakäendusleping tühine. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

Põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. Käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga.

Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Garantii Majandus- või kutsetegevuses võib isik garantii andja võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse garantiiTulevased tehingud ja uhe osa voimaluste valikud ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse.

Garantii on leping, millega garant ehk garantii andja võtab endale kohustuse teha garantiilepingus sätestatud tingimuste täitmise korral garantiilepingus nimetatud toiming; reeglina on garantii sisuks garandi kohustus maksta garantiis sätestatud eelduste täitmise korral võlausaldajale garantiis märgitud rahasumma.

Garantii puhul on tegemist kolmnurksuhtega, milles osalevad garant, võlausaldaja ja võlgnik. Üks traditsioonilise garantiilepinguid on müügigarantii. Müügigarantiiks võlaõigusseaduse tähenduses on müüja, varasema müüja või tootja müügigarantii andja lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund.

Müügigarantii garantiitähtaeg algab asja ostjale üleandmisest, kui lepingus või garantiikirjas ei ole ette nähtud garantiitähtaja hilisemat algust. Kui müüjal on kohustus asi ostjale saata, ei hakka garantiitähtaeg kulgema enne asja ostjale üleandmist. Garantiitähtaja kulg peatub ajal, mil ostja ei saa asja kasutada lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, mille eest vastutab müügigarantii andja.

Eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. Käsiraha Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele Roche tootajate aktsiate tehingud sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Tulenevalt eelnevast saab käsirahaks olla ainult rahasumma, mitte mõni sooritus, õiguste üleandmine vms.

Käsiraha legaaldefinitsioonist nähtub ka, et käsirahal on tõenduslik iseloom, konstitutiivset tähendust seadus käsirahale ei anna. Kui käsirahaga tagatud leping jääb täitmata käsiraha andnud lepingupoole süü tõttu, jääb käsiraha teisele lepingupoolele.

Kui käsiraha saanud lepingupool nõuab talle lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.

Kui käsirahaga tagatud leping jääb täitmata muul põhjusel kui käsiraha andnud lepingupoole süü tõttu, võib käsiraha andnud lepingupool nõuda käsiraha tagastamist. Leppetrahvi nõue ja leppetrahvi vähendamine Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Binaarne valik Open Source Bitkoin Nam Broker

Leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist.

Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmiseks õigustatud isikul on tähtis oma õiguste teostamisel tegutseda aegsasti, sest seadus sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

Kohustuse rikkumise vabandatavuse nt. Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. See tähendab, et kui lepinguga on õigustatud lepingupoolele antud õigus mis tahes kohustuse rikkumise puhul nõuda leppetrahvi maksmist, ei pea õigustatud isik tõendama talle tekkinud kahjusid.

Piisab sellest, et esineb lepingurikkumine ja sellele rikkumisele vastab leppetrahvi maksmise nõudeõigus. Võlaõigusseadus kaitseb ka kohustatud lepingupoole seisundis olevat isikut. Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Kokkulepe, mis kaldub eelnevas lauses sisaldunud põhimõttest leppetrahvi maksmiseks kohustatud isiku kahjuks kõrvale, on tühine. Küll ei või leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool leppetrahvi vähendamist nõuda pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud. Kuigi võlaõigusseaduse leppetrahvi legaaldefinitsioonist tuleneb, et leppetrahv on rahasumma, lisab sama seadus siiski, et teatud juhtudel võib leppetrahvina kahjustatud poole huvides teha ka mõne teo ja sellele teole kohaldatakse leppetrahvi kohta käivat regulatsiooni.

Omandireservatsioon Omandireservatsioon on kokkulepe, mis kujutab endast vallasasja müüja ja vallasasja ostja vahelist ühist seisukohta, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale ja omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega. Omandireservatsioonile tuginedes võib müüja asja ostjalt üksnes siis välja nõuda, kui müüja on lepingust taganenud. Kui müüja nõue, mille tagamiseks Tulevased tehingud ja uhe osa voimaluste valikud kokku lepiti, on aegunud, võib müüja asja ostjalt välja nõuda vastavalt omandi kaitse sätetele.

Tasu avalik lubamine Teatud teo tegemise, eelkõige tulemuse saavutamise eest avalikult tasu lubanud isik peab maksma teo teinud isikule lubatud tasu, isegi kui teo tegija ei tegutsenud tasu lubamisest lähtudes. Tasu lubanud isik võib lubaduse kuni teo tegemiseni tagasi võtta või selle tingimusi muuta, kui tagasivõtmine või tingimuste muutmine tehakse teatavaks samal viisil kui tasu lubamine. Kui teo tegemiseks on määratud tähtaeg, siis ei saa lubadust tagasi võtta, kui lubaduse sisust ei tulene teisiti.

Kui teo, mille eest tasu lubati, tegid mitu isikut erineval ajal, kuulub tasu teo esimesena teinud isikule. Kui teo tegid mitu isikut eraldi, kuid samaaegselt, kuulub igaühele neist võrdne osa tasust. Kui tasu ei saa selle olemuse tõttu jagada või kui tasulubaduse tingimuste järgi peab tasu saama üksnes üks isik, heidavad tasu saama õigustatud isikud omavahel liisku. Viimasest lausest võib näha, et ka tänapäevasest õigussüsteemist pole kusagile kadunud niivõrd iidne probleemide lahendamise meetod kui liisuheit.

Kui teo tegemisel, mille eest tasu lubati, osales mitu isikut, tuleb tasu jagada nende vahel õiglaselt, arvestades igaühe osa soovitud tulemuse saavutamisel. Ilmselt levinuim tasu avaliku lubamise alaliik on konkurss. Tasu avalikul lubamisel teatud teo parima tegemise eest konkurss tuleb mõistlikul viisil teatavaks teha konkursi ese, teo või selle pakkumise tegemise viis ja tähtaeg ning parima teo või pakkumise väljaselgitamise tähtaeg ja kord, samuti tasu lubaja konkursi korraldaja ja muud konkursi läbiviimiseks vajalikud asjaolud.

Konkursi korraldaja võib konkursist loobuda või konkursi teatavaks tehtud tingimusi muuta üksnes juhul, kui see on konkursi tingimustes ette nähtud ja konkursist loobumine või tingimuste muutmine tehakse teatavaks samal viisil kui konkurss või selle tingimused.

Asja ettenäitamine Asja valdaja vastu asjaga seotud nõuet omav isik või isik, kes tahab kontrollida sellise nõude olemasolu või puudumist, võib nõuda valdajalt asja ettenäitamist või asja ülevaatamise võimaldamist, kui tal on selleks õigustatud huvi.

Teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Asi või dokument tuleb ette näidata või sellega tutvumist võimaldada asja või dokumendi asukohas.

Mõjuval põhjusel võib kumbki pool nõuda asja või dokumendi ettenäitamist või sellega tutvumise võimaldamist muus kohas. Käsundita asjaajamine Käsundita asjaajamine on üheks võlasuhte tekkimise aluseks.