Ulikooli kuberjulgeoleku strateegia.

Mõttemängud digiühiskonna alternatiividest on intellektuaalselt huvitavad, aga reaalsuses viljatud. Aga tehnoloogia pole kunagi täiuslik, igasugune tehnoloogiline süsteem, teenus ja innovatsioon on haavatav ja rünnatav. Nemad otsustavad ühiselt, milliseid koostöövorme tegevussuundades kasutatakse. Valkude õmblustöökoda Tartu Ülikooli teadlaste avastust võib võrrelda õmblustöökojaga, kus on kasutusel uued õmblusmasinad, kuid toodangut tuleb napilt. Timmusk, Gertu Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, Uurimisteema on aktuaalne, kuna Euroopa Liidu välispoliitika, laienemine ning kodanikkonna kasv on palju kõneainet pakkuv temaatika.

Arenev tehnoloogia ja kasvav sõltuvus

Maailma suurim küberkaitseõppus Locked Shields eelmisel aastal. Esimene tuleneb tehnoloogiast ja selle rollist tänases ühiskonnas. Kiire ja hulgisuunalise tehnoloogilise arenguga on kasvanud digitaalse keskkonna keerukus, mis muudab mitmekesisemaks ka küberohtude vektorid ja sihtmärgid.

Uued tehnoloogiad ja lahendused — mobiilsed seadmed ja asjade internet, pilvandmetöötlus, biomeetria, masinõpe ja tehisintellekt, iseliikuvad sõidukid, kvantarvutuse tulek — loovad uusi võimalusi. Aga tehnoloogia pole kunagi täiuslik, igasugune tehnoloogiline süsteem, teenus ja innovatsioon on haavatav ja rünnatav. Kellelgi pole täit arusaama riskidest, mis digitaalsete toodete, teenuste ja ettevõtlus­vor­mi­dega kaasnevad.

Üleilmne avatus lisab tehnoloogiasõltuvusele omakorda mahulise mõõtme.

  • Kuidas lisada videote ostmise kohandatud naitajaid
  • Läänemere strateegial on kolm suurt eesmärki: kaitsta Läänemerd ühendada piirkond suurendada heaolu Läänemere strateegia puudutab 80 miljonit inimest ja kaheksat EL liikmesriiki Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soomekes teevad koostööd selle nimel, et parandada regiooni konkurentsivõimet, luua uusi transpordi- ja energiaühendusi, kaitsta keskkonda, edendada teadusalast koostööd ja kontakte ning tagada inimeste ja keskkonna ohutus.

Sama tarkvara, sama riistvara ja samu platvorme kasutatakse üle maailma. Sama turvanõrkus mõjutab miljoneid, vahel ka miljardeid seadmeid ja kasutajaid.

Selline massturg pakub ahvatlevat võimalust kurjategijatele, aga ka vaenulikele riikidele nõrkusi leida ja ära kasutada. Mõlema põhjustatud üleilmne kahju ulatus miljarditesse, ohvriks langesid nii tervishoiuasutused, elutähtis taristu kui ka rida tuntud tööstusettevõtteid üle maailma.

Language switcher

ID-kaardi turvariski kaasus näitas meile ilmekalt ja lähedalt, kui ulatuslik on võimaliku küberintsidendi mõju tehnoloogiast sõltuva ühiskonna toimimisele. Sedavõrd digitaalse ühiskonnana pole meil võimalust poolt rehkendust teha ja võtta digitaliseerimisest üksnes hüved ja kokkuhoid.

Nende töö näitab, kust tuleb viga otsida ja mida parandada, et panna laboris kokku hästi töötav ribosoom. Ribosoomi nimetatakse ka bioloogiliseks või elus masinaks. See on raku kõige väiksem organell, millel on väga tähtis ülesanne: "kasutades" DNA peal kirjas olevat "juhist", paneb ribosoom kokku valgu molekule. Valgud on meie organismi ühed kõige tähtsamad ained, millest sõltub iga meie mõte, emotsioon ja liigutus.

Ohud ei ole digitaliseerimise varjukülg, need on orgaaniline osa paketist. Tehnoloogia roll ühiskonna igapäevaelu toimimisele on jõudnud määrani, kus küberturvalisus ei ole enam lihtsalt tehnoloogiliste lahenduste kaitsmise summa, Eesti jaoks tähendab küberturvalisus digitaalse ühiskonna ja eluviisi kaitsmist tervikuna.

Mõttemängud digiühiskonna alternatiividest on intellektuaalselt huvitavad, aga reaalsuses viljatud. Meil ei ole digiühiskonnale head alternatiivi. Seega ei ole alternatiivi ka turvalisusse investeerimisele: tuleb leida raha, arendada talenti, keskenduda juhtimisele ja sõnastada pikaajaline siht.

Küsimused, kuidas meie harjumuspärast elustiili kaitsta, ei kao kuhugi ning vastused nendele arenevad koos sellega, kuidas ja kuhu areneb inimeste leidlikkus. Riiklikult toetatud küberründed Teine viimaste aastate selge suundumus on Lääne liberaalsele demokraatiale oponeerivate Ulikooli kuberjulgeoleku strateegia, nagu Venemaa, Hiina, Põhja-Korea, Iraan, valmidus ja vilumus kasutada küberründeid poliitilistel eesmärkidel.

  • Binaarsete valikute saladus on teada
  • Eestisse loodava NATO küberkaitse kompetentsikeskuse projektigruppi kuuluva professor Enn Tõugu sõnul näitasid aprillirahutuste järel Eestit tabanud massiivsed küberrünnakud, et Eestil on suur puudus küberkaitse- ja infoturbespetsialistidest.

Riikidevahelisel vastasseisul küberruumis on hulk eri vorme demokraatlike protsesside ja komplitseeritud juhtimissüsteemide ründamisest või andmesideliikluse kaaperdamisest kuni lihtsasse meilivahetusse häkkimiseni. Puhast jõudemonstratsiooni küberrünnaku abil kasutatakse harva 4enamasti kombineeritakse küberründeid — võimaldaja või võimendajana — muude vahenditega, nagu luure- või infooperatsioonid, laiema eesmärgi nimel.

Luuakse protseduurid, et liitlased saaksid vabatahtlikult panustada NATO küberoperatsioonidesse.

Riiklikult toetatud küberründed

Viimati juulis toimunud NATO viimase tippkohtumise otsuste seast tasub esile tõsta, et esmakordselt deklareeriti avalikult NATO valmisolekut kasutada kaitsel küberrünnete vastu kogu võimespektrit. Mida teevad meile olulisemad küberriigid? Arusaamas, et ühiskond on läbini seotud digitaalse keskkonna toimimisega, ei ole Eesti enam üksildane kanaarilind kaevanduses. USA on üliriigina kübervõimete arengus teistest kaugel ees, olles jõustruktuuride tasandil juba ammu mõistnud küberoperatsioonide tähtsust.

Euroopa õpingud – Student works. Kuni 2015

Küberkaitse on orgaaniline osa üldisest julgeolekust, kuhu USA kõhklematult investeerib — nii raha kui ka tähelepanuga sõjalistele võimetele, ohupildi detailsele täpsusele ja strateegiate arendamisele. President Trumpi Nagu Trump hiljuti kinnitas, ei kõhkle USA vajadusel ka küberrelvi kasutamast.

Sealt juhitakse Briti valitsuse vastusamme küberalastele vahejuhtumitele. Küberrünnete omistamises ning riikliku seisukoha võtmises küberruumis lubatud ja lubamatu käitumise osas on Ühendkuningriik viimase aasta jooksul selgelt Euroopas liidrirolli võtmas.

Ulikooli kuberjulgeoleku strateegia

Macroni valmiskampaania digitaalse poole eest vastutanud Mounir Mahjoubi on nüüd digimajandusministrina astunud jõulisi samme valdkonna terviklikus juhtimises, sealhulgas küberkaitse vallas. Talvel vaadati üle Prantsuse küberkaitse strateegia, millega seati selge visioon edasiseks, kirjeldati, kuidas riik end küberrünnakute vastu kaitseb, ning täpsustati Prantsusmaa seisukohad rahvusvahelise õiguse küsimustes.

Holland on võtnud aktiivse rolli rahvusvahelise õiguse teema vedamisel küberruumis ja on selles vallas ka ise näide edumeelsusest. Juba Tšehhi on viimastel aastatel kübervaldkonda tõhusalt arendanud. Nende küberturvalisuse keskus toodi Et sellel on konkreetsed tulemused ja kasu, annab märku kasvõi asjaolu, et ka Eesti ID-kaarti puudutanud turvanõrkuse avastas Tšehhi ülikooli uurimisgrupp.

Mure Eesti pärast Eesti on pikalt olnud innovaator — uudsete küberturvalisuse kont­sept­sioonide tutvustaja ja esmarakendaja — ning sellega rahvusvaheline suunanäitaja.

Ulikooli kuberjulgeoleku strateegia

Eesti rahvusvahelise positsiooni indikaatoriks on koht Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu ITU globaalse küberturvalisuse indeksi esiviisikus. Meie liitlased respekteerivad ja hindavad RIA ja julgeolekuasutuste kompetentsi. See kõik ei ole lihtsalt maine või atraktiivse ärikeskkonna küsimus. Sellel on Eesti jaoks konkreetne sisu ja otsene julgeolekumõõde.

Meie küberjulgeolek on ka meie partnersuhted kübervaldkonna tippriikidega. Need suhted tuginevad kompetentsile, mida meil on pakkuda. Selle tõttu saame ka vastu tipptasemel kompetentsi ja infot. Küberjulgeolekus on infovahetus A ja O ning ka kõik vahepealne. Eestil Ulikooli kuberjulgeoleku strateegia mitu põhjust just nüüd oma küberturvalisuse ja -julgeoleku edasine siht kriitiliselt üle hinnata.

Ulikooli kuberjulgeoleku strateegia on värskelt meeles mulluse ID-kaardi kriisi kogemused ja õppetunnid. Oleme sisulised ja usutavad neis asjus, kus meil on kodutöö korralikult ära tehtud. Loosungitega kaugele ei purjeta, sest kompetentne partner tunneb selle ära ja kaotab Facebooki tootajate varude valikud. Sisuline lähenemine küberkaitsele on siiani andnud Eesti häälele suure kaalu.

Aga selle jätkumine ei toimu inertsist, ilma täiendava pingutuse ja ressurssideta. Eesti usaldusväärsus ja atraktiivsus rahvusvahelise partnerina ei ole iseenesestmõistetav ega igavesti garanteeritud.

Aeg on ausalt peeglisse vaadata. Erakonnad koostavad kevadeks valimisprogramme. Ees ootavad ka europarlamendi valimised. Seega on õige hetk teha maailmas toimuvatest arengutest enda jaoks pädevaid järeldusi ning julgelt digitaalvaldkonna edasist visiooni kavandada.

On erineva valmisolekuastmega tükid, ent tervikul puudub omanik, juhtimine ja vastutus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi mandaat valdkonna koordinaatorina — ühena võrdsete seas — ei ole selleks piisav. Regulaarselt käib koos küberjulgeoleku nõukogu, kus kantakse ette edusammudest ja arutatakse kitsaskohti. Aga keda pole, on selge mandaadiga valdkonna juht.

Mida pole, on riigiüleselt võetud vastutus võtta küberturvalisust tõsiselt, ilma et seda asutuste esimese ressursikitsikuse puudutagu see raha või inimesi peale omal äranägemisel aknast välja heidetaks.

Ulikooli kuberjulgeoleku strateegia

Küber- ja digiasjade valdkond peaks olema tugeva poliitilise häälega esindatud valitsuses. See hääl peaks sisuliselt täitma ka lünka rahvusvahelisel tasandil, mida varasemalt täitsid Marina Kaljurand ja Toomas Hendrik Ilves. Eestil on vaja digitaalse arhitektuuri terviklikku juhtimist ja arendamist, turvalisus sealhulgas. Oma kümneaastase tegutsemisaja jooksul on see paik kasvanud esialgsest seitsmest riigist kahekümne üheni, teiste hulgas on peagi liitumas Austraalia ja Jaapan.

Ulikooli kuberjulgeoleku strateegia

Nõnda ühendab keskus riike, kelle vahel on usaldus ja soov küberalast infot jagada. Keskuses töötab ligikaudu viiskümmend inimest, umbes pooled neist on eestlased. Ekspertide seas on nii tehnoloogilise, sõjalise kui sotsiaalharidusega inimesi. Kes kannab kleiti, kes sõjaväevormi, kes teksaseid. Rahvusvahelises ja multidistsiplinaarses lähenemises seisnebki keskuse tugevus ja eripära.

Keskuse antud nõu NATOle arvestatakse ja hinnatakse. Kaitse-eelarve kaudu on Eesti suunanud keskusesse suurel hulgal raha ja kompetentsi. Mis kasu Ulikooli kuberjulgeoleku strateegia sellest vastu saab? Seega, Jagage valikutehinguid ja DSN-i saab keskus tänase seisuga Eesti jaoks paremat lisaväärtust luua?

Keskusel on juba praegu parim teadmine, kuidas viia läbi suuremahulisi küberõppusi tehnilisest kuni strateegilise tasemeni ning kuidas neid kombineerida. NATO küberharjutusväljaku peamise rakendajana on keskuse kasutuses Eesti kaitseväe hallatav kaasaegne keskkond, kus õppusi korraldada, lisaks aitab keskuse kompetents kaasa harjutusväljaku arendamisele.

Augustis alustas Eesti kaitseväes tegevust küberväejuhatus, mille ülesanne on muuhulgas parandada kaitseväe olukorrateadlikkust ja arusaama küberruumist. Keskus on tunnustatud strateegiliste diskussioonide suunaja — nii avalikult CyConi konverentsil kui ka kinniste uste taga NATO koridorides. Tänavu tõi CyConi konverents Eestisse koju kätte arutelud sotsiaalmeedia rünnakutest, tehisintellektist ja kvantarvutitest. Sellise ambitsiooni elluviimine toob Eestisse üha enam küberalast teadmist ja oskusi ning aitab hoida Eesti kõrget küberalast mainet eelkõige just sisulise poole pealt.

Ulikooli kuberjulgeoleku strateegia

NATO küberkaitsekoostöö keskus Tallinnas võimendab Eesti pingutust selle ühiste väärtustega küberkommuuni loomisel. Keskus koostab riikidele perspektiiviga või sõltumatute uuringuid ja analüüse, mis eri põhjustel Eesti puhul Ulikooli kuberjulgeoleku strateegia väike ja õhuke riik vahetu poliitikakujundamise fookusse või hõivatud ametkondade tegevusplaani ei mahu.

  1. Binaarne valik nadalavahetus
  2. Kui palju susteeme saate gamestopiga kaubelda
  3. Wild 10T aktsiaoptsioonitehingud
  4. Trendline kaubandusstrateegia
  5. Valikud kauplemine Dallas
  6. Forex Automaatne kauplemisrobotitarkvara
  7. Maailma suurim küberkaitseõppus Locked Shields eelmisel aastal.
  8. MKM: Eesti küberjulgeoleku tase on tõusnud - BattleIT

CCDCOE saab oma töös kasutada enda inimeste interdistsiplinaarset kompetentsi ja ligipääsu erinevate riikide ekspertidele. Viimaks, aga mitte vähemtähtsana: NATO küberkaitsekoostöö keskuse näol koondub Tallinna maailmatasemel küberkaitsealane oskusteave. See võimaldab Eesti enda ekspertidel saada lai rahvusvaheline väljund ja kõlapind oma tegevusele. Küberkaitsekeskus on Eesti kontekstis unikaalne töökoht, mis võimaldab koduriigist lahkumata töötada rahvusvahelises keskkonnas ning kombineerida teaduslikku uurimistööd praktiliste küberkaitsealaste sõlmküsimuste lahendamisega.

See on üks võimalik karjäärivalik neile kaitseväelastele ja tsivilistidele, kes soovivad küberkaitsealast tippkompetentsi arendada ja täiendada. Keskuse küberkaitsealase kompetentsi aktiivsem ärakasutamine toetab Eesti riigi laiapindse riigikaitse arendamist. Selleks, et luua tõhusamat heidutust ja olla suutlik reageerima küberrünnakute Ulikooli kuberjulgeoleku strateegia, on meil vaja tagada, et sarnaste väärtustega riigid omaksid küberjulgeolekust terviklikku ja ühtset olukorrahinnangut, suudaksid paremini kaitsta kodanikele osutatavaid digitaalseid teenuseid ja tagaksid toimivad kriisiohje protseduurid, mis hõlmavad tsiviil-militaarkoostööd.

RAPORT küberkaitse kohta

Autorid avaldavad isiklikku arvamust. Hannes Krause RIA analüüsi- ja poliitikaosakonna juht Kadri ja Merle on kirja pannud hea ülevaate sellest, mis kübermaailmas hetkel toimumas on, ning toonud esile oma kogemustest lähtuvalt arengud NATOs. Samas Ulikooli kuberjulgeoleku strateegia paistab siin silma see, et sõnagagi ei ole loos mainitud Euroopa Liitu, mis seda kindlasti väärinuks.

Ennekõike seepärast, et kübermaailma tegelikkust arvestades on kindlasti oluline Euroopa Liidu regulatiivset, majanduslikku ja diplomaatilist potentsiaali NATO pakutava küber heidutuse eeltingimusena mitte alahinnata. Ulikooli kuberjulgeoleku strateegia samas ei peaks kellegi jaoks NATO tähendust heidutuse pakkujana kuidagi vähendama. Aus on kindlasti ka ridade vahelt joonistuv pilt Eestist kui riigist, mis ilmselt täna ei ole kübervaldkonnas enam maailmas selles positsioonis, kus olime 10 aastat tagasi, ja mis tegelikult on jätnud selle teema juba aastaid poliitilise tähelepanuta või siis lihtsalt ametkondliku kulgemise meelevalda.

Pole vast vaja imestada: välismaalt Eesti suunas digi- ja küberteemadel aastate jooksul kõlanud kiitusel on meile kõigile olnud kindlasti teatud määral uinutav mõju.